Taimed aknalaudadel nagu stardipakkudel

Tänavu on jällegi selline aasta, mil soe ei taha kuidagi tulla. Kuid aeg-ajalt päike ennast siiski näitab ja osa taimi on aknalaudadel juba kenasti sirgunud.

Paprikataimed on kasvu kenasti sisse saanud.

Õpetuse järgi nad alguses väga päikest ihkagi,

nii et nende jaoks sobiv kevad.

Tomatitaimed taas aknalaual rivis nagu sõdurid.

Ripp-begooniaid olen nüüdseks juba aastaid keldris

üle talve pidanud ja praegu neil ka juba lehed väljas.

Kasvuhoones ootab harvendamist isekülinud salatimuru.

Kõik tomatitaimed aknalauale ei mahu ja osa varem külvatud

amplitomateid kolis juba paari nädala eest kasvuhoonesse.

Ju kiirustasin nende külvamisega, sest mul pole neile väga sooje tingimusi anda

ja mõni hakkas juba toas kiduma, aga need, kes olid ilusad,

panid kasvuhoones kahekordse katteloori all

ka päris korralikele külmakraadidele vastu.

Kevad tuleb tasa, kuid kindlalt

Kuldtäht kuulutab kevadet.

Kusagilt ta mu aeda on ilmunud ja

nüüd laiutab seal mõnuga.

Mõni krookus püsib kenasti peenras,

aga ka murus on siin-seal värvilisi täppe ja laike,

lumikellukesed neile kaaslasteks.

Värvide kokkusobitamisel tasub loodusest eeskuju võtta.

Pilt ei anna küll värvi päris täpselt edasi,

aga need krookused on toredate rohekaskollaste õitega.

Igakevadised rõõmsad värvitupsud:

harilik sinilill 'Rubra Plena'.

Lumeroosil õied nagu liblikad

ja tänavu on neid õige rohkelt.

Uus hooaeg

Kaunist ja põnevat uut hooaega kõigile rohenäppudele!

Kalendrikevad pole veel küll käes, kuid uue hooaja esimesed külvid on juba tehtud ja tulemusedki näha. Paari nädala eest said mulda amplitomatite ja paprikaseemned. Tomatitaimetited tahavad juba varsti pikeerimist, aga aeglasema tärkamisega paprikad pistsid alles oma ninad mullast välja.

Eile külvasin kasvumajja minevad tomatid ja see protsess on alati tõeline peavalu, sest seemneid ju kokku ahnitsetud sedavõrd palju, et ei tea kunagi, mida võtta, mida jätta. Paraku pole kasvhoone kummist.

Üldiselt olen enda jaoks jaganud tomatid nelja kategooriasse: tavalised lihatomatid, ploomtomatid, viinamarja-/kirsstomatid ja värvilised tomatid.

Lihatomatite puhul on minu jaoks tähtis, et tomat oleks tõesti paksu viljalihaga, mitte vesine plönn. Üks kindlamaid sorte on olnud mul seni 'Mato', kuid kuna paaril viimasel aastal on ta näidanud natuke kehvakest tulemust (kahtlustan suuri temperatuurikõikumisi), siis esimest korda üle pika aja jätsin selle sordi välja. Mulda said teiste seas minu teine lemmik 'Fantasio' ja ka paar uut, mille pakil kiri "talub kõrgemaid temperatuure", nt 'Oasis' ja 'Belle'.

Ploomtomatitest on kiiduväärt 'San Marzanod' ja 'Roma' ning need said ka minu hääle.

Värvilistest tomatitest eelistan tumedaid ning minu lemmikud on muude hulgas 'Noire de Crimee', mis lahti lõigatuna on suisa nagu kunstiteos, ja 'Black Trifle'.

Viinamarja- ehk kirsstomatitest ja vähe suurematest kokteiltomatitest on suurepärased magusad sordid 'Idyll' ja mu mullune leid 'Sladkoje Derevo' ning pikliku kujuga 'Mandat'.

Külvamisel-pikeerimisel on külvinõude puhul hinnas taaskasutus.

Karpi läheb kõigepealt kiht mulda, mille kastan läbi, siis tipin mullale seemned,

nendele puistan õhukese kihi mulda ja selle kastan juba veepritsiga.

Karbid katan lõpuks tavaliselt toidukilega, mis aitab hoida niiskust ja sooja.

Aga kui karbil on oma kaas olemas, siis seda lihtsam.

Kui taimed on mullast tõusnud, aitavad püsti toetatud kaaned

kaitsta taimi aknast õhkava jaheduse ja tugeva päikese eest.

 

Paprika kasvatamine pole mul alati õnnestunud,

aga lootus on see, mis sureb viimasena. Nii et taas seemned mulda,

igaüks oma potti, ja kile peale.

Kuna naabrinaisel on hästi saaki andnud Bulgaaria-tüüpi paprika 'Arlequin',

siis otsustasin minagi seda proovida.

Veel said valituks 'Montana' ja 'Hamik'.

Esimese puhul ahvatles kiri, et seda võib kasvatada ka avamaal,

teise puhul aga väike ja magus vili.

 Kokkuvõte tänavusest potis kasvatamisest

Niisiis ehtsast potipõllundusest. Taas elasid ja kasvasid suurtes pottides tomatid ja kartulid ning neile lisaks esimest korda ka porgandid. Tomatid-kartulid on tõestanud ennast juba korduvalt. Kartulid on praeguseks üles võetud ehk siis potid ja tünn kummuli keeratud ning mäletamist mööda oli saak kokku 5,5 kilo - minu meelest pole sugugi paha! Praegugi veel kartulid keldris ootamas söömisjärge. Minu kogemus ütleb, et saak ei olene tingimata poti suurusest ehk et mida suurem pott, seda suurem (kilodes) saak. Pigem on vastupidi, küll aga olid suuremas potis kasvanud kartulid suuremad. Nii et kui sul seisab vähemalt ämbrisuurune anum niisama tühjana, tasub sinna kartulid kasvama panna.

See saak on 29liitrisest potist ja

kogus oli mäletamist mööda 1,5 kg kanti.

Porgandite kasvatamine potis oli samuti edukas ja kindlasti edaspidi kordan ka seda. Niimoodi kasvatades on vaev väike: kevadel külvad, suvel põuaga mõni kord kastad ja eemaldad mõne üksiku umbrohulible ning sügisel korjad kena saagi. Kui kasvatasin varem porgandeid tavalises peenras, ei saanud ma kunagi nii suuri porgandeid. Potis kasvanuid oli aga suisa lust üles võtta, sest mõni oli nii pirakas, et sellest jätkus terveks söögikorraks. Tasapisi neid sealt tarvitan ja väiksemad kasvavad praeguseni edasi.

Nii nad potis kasvasid.

Enamasti olid sellised kenad 20 cm kanti porgandipoisid.

See porgand oli aga tõeline "mastimänd".

Taas suvine kartulivõtt

Nõndaks, aeg jõudis nii kaugele, et enam ei kannatanud ja pidin esimese kartulipotiga oma uudishimu ära rahuldama. Ausalt öeldes ei näinudki ma õieti, et selles potis oleks kartul õitsenud, aga praegu hakkasid pealsed juba tasapisi kuivama ja suur huvi oli näha, kas ja kui palju on siis mugulaid tulnud. Rõõm oli suur, sest arvude keeles väljendatuna oli saaki võrreldes mullusega tervelt 20% rohkem.

Niimoodi see kartulivõtt välja nägi - kile alla ja pott kummuli.
Kartuli panin maha märtsi lõpus.

Poti suurus on 19 liitrit ning kartulit sain kilo ja kakssada grammi (mullu oli saak kilo).

Maha panin ilmselt kolm kartulit, aga tõenäoliselt piisaks sellise poti kohta kahest,

sest siis oleks mugulatel rohkem ruumi kasvada.

Mured tomatimajas

Täpselt sellise pealkirjaga artiklis on kirjeldatud tomatitaimede haigusi ja nende tõrjet/leviku pidurdamist. Senimaani olin sellistest muredest üsna vaba, kuid tänavune suvi mängis mulle vingerpussi. Järeldusi tehes võiksin öelda, et ise ilu tegija ehk et:

1) ei söandanud varem kasvuhoone ust ööseks lahti jätta, aga seda peaks tegema juba üsna varakult;
2) ikka kipun kasvumajja liiga palju taimi istutama ja seetõttu on neil seal kohati päris kitsas;
3) ka olen liialt lootnud katuseluukide automaatavajatele, aga kahjuks nendest ei piisa.

Veel paar tähelepanekut: meil on kaks kasvuhoonet, millel on üks erinevus, nimelt ühel on ainult katus kihtplastikust, aga teisel ka seinad ning tundub, et plastmaterjalist on siiski nii palju abi, et hoiab kasvuhoones temperatuuri natukese ühtlasema ja seal nii palju muret pole.
Teiseks kasvatan juba mitu aastat tomateid ka lihtsalt õues potis seina ääres, kus päris palju päikest. Isegi praegusel suht külmade öödega vihmasel ajal on seal taimed väga ilusad, viljumisega probleeme pole ja tomatid saavad valmis ehk vaid nädal aega hiljem kui kasvuhoones. Sordid on väga erinevad, kuid kõik ühtmoodi tublid: 'Black Cherry', 'Black Trifle', 'Irma' ja mingi tundmatu oranži viljaga tomat, mille seemneid olen ise korjanud-kuivatanud. Nii et praegusel ajal ei paista enam kehtivat ütlus: "Ma ei saa kahjuks tomateid kasvatada, sest mul pole kasvuhoonet." Saab küll!

Kokkuvõtteks: taimedele tuleb kasvamiseks ruumi võimaldada ja kasvuhoone uks juba võimalikult vara lahti jätta, kui ilmad heitlikud ja päevased-öised temperatuurivahed suured. Otsustasin ka, et ei kasuta enam korduvalt samu puidust toestuskeppe (sidumisnööri vahetan juba niigi). Tomatisordid võiks valida endale tuntud ja kindlamad, sest tänavu katsetasin palju uusi Vene päritolu sorte, mis on küll väga saagikad, kuid tunduvad haigusaltimad, aga võib-olla on põhjus siiski ainult kehvas aastas - mine tea.

Õnneks saaki siiski nii palju on, et isu saab täis süüa,

kuid hoidiste jaoks palusin juba sõbrannalt tomatiabi.

Tomat 'Sladkoje Derevo'.

Seni üks tervemaid sorte, imeilusate pikkade kobarate

ja oma nime õigustavate magusate viljadega.

Tomat 'Indigo Rose'.

Nii mõnelegi, kes pole seda toredat tumedat tomatit varem kasvatanud,

on mõistatus, millal viljad valmis saavad.

Vili on valmis siis, kui selle roheline osa roosaks värvub.

 Nagu näha, saaki saab.

Tagapool on kõrgema kasvuga tomat 'Verlioka'.

Ilus tiheda viljalihaga keskmise suurusega vili ja väga saagirikas sort.

Esiplaanil on madalam 'Mato' ...

 ...paraku lähemal vaatamisel on 'Matol' hahkhallitus tugevalt küljes

ja kahjuks pean tõdema, et juba teist aastat järjest.

Niimoodi need lehed kollaseks lähevad.

Aga õues kasvuhoone otsas, kus pole katusesiilugi varjuks,

kasvab uhkelt madal tomat 'Irma'.

Kõrgust on tal mulle vaevu puusani ehk umbes 80 cm.

Möödaminnes tegin ka mõne klõpsu aias, sest lilleilu leevendab muresid.

Elulõng 'Uno Kivistik' ja Mandžuuria elulõng.

Viimane kasvab praegu mul tegelikult potis, oodates uut kasvukohta,

kuid on ennast kannatamatult nurga tagant välja upitanud.

Elulõng 'Minister',

kelle õis peaks olema kuue kroonlehega,

aga tänavu on millegipärast neid ainult neli.

Aed-leeklilled ehk floksid.

Tore on pildistamiseks uusi nurki leida,

Liiliate ja päevaliiliate aeg

Tundub, et liiliadki on ühed mu lemmikud, sest hangitud on neid aegade jooksul päris palju. Toredad värviküllased taimed, kes on üsna vähenõudlikud nii mulla kui ka valguse suhtes - eelistavad isegi pigem natuke varju kui täispäikest. Päevaliiliad seevastu naudivad ikkagi päikest. Las pildid kõneleda enda eest.

Aasia liilia 'Tigerplay'. 

Aasia liilia 'Tribal Kiss'.

Kahjuks pole kõikide liiliate nimesid üles tähendanud,

kuid ega see nende nautimist sega.

Liiliameri.

Täidisõieline liilia.

Liilia 'Yellow Star'.

Vahepalaks puishortensia 'Annabelle'.

Alles nooruke, minu aias on tal kolmas suvi,

aga tänavu annab juba aimu oma tõelisest ilust.

Aed-päevaliilia 'Custard Candy'.

Minu teada ainuke päevaliilia, kes lõhnab - vähemalt minu peenras.

Aed-päevaliilia 'Daring Deception'.

Aed-päevaliilia 'Elegant Candy'.

Aed-päevaliilia 'Mildred Mitchell'.

Aed-päevaliilia 'Night Embers'.

Lõpetuseks aed-leeklill 'Blue Paradise'.

Päevavalguses on ta pigem violetne,

kuid õhtuhämaruses sinisest sinisem.