esmaspäev, 3. aprill 2023

Talv ei taha ära minna


Tänavu ei taha talv kevadele teed anda. Nii piltide kui ka oma meenutuste järgi on kõik tavalisest vähemalt nädal hilisem. Kuid kevadlilled rõõmustavad juba aias silma ja hinge.

Kaelustuvi on muutunud kindlaks kevadekuulutajaks
ja platsis nad on seda on selgelt kuulda 😉

Lumeroos õitseb uhkelt nagu ikka.

Krookused pakuvad oma kirevate värvidega silmailu.

Ja mõistagi leidub siin-seal märtsikellukeste puhmaid.

Tõusmed on praeguseks nahka pistetud.

Redise tõusmed on maitselt särtsakad.

Päevalille tõusmed maitsevad tõesti nagu päevalilleseemned.

Selline seemnesegu ei õigustanud ennast väga, sest
kapsas ja redis tärkasid üks natuke varem, teine hiljem.

Sellist rohelist leidub mul aknalaual talv läbi.

Kasvuhoones on redised ja salat siiski juba tõusnud ning ühes potis on isegi kartulipealsed nina mullast välja pistnud.

Tomatitaimed aknalaual tasapisi edenevad, kuid ega neile meeldi suured vaheldused, kord nädal aega päikeseta külma ja siis kõrvetab päike päev läbi. Siiski hakkama nad saavad ja kui taimi küllaga külida, peab neist vastu nii palju, et jagub kasvuhoonesse ja jääb ülegi.
Tomatitest valisin peamiselt ikka ennast aastaid tõestanud sordid, millest on eelmistes postitustes juba juttu olnud. Mõni uus sattus ikka ka sekka, nt Diplom, mille iseloomustus köitis, ja mõni jäi n-ö ukse taha, näiteks ploomtomatid Dyno ja San Marzano ning kollane ploom-kirsstomat Taiko, kes viimati lihtsalt teistega võrreldes natuke nigelamaid tulemusi näitasid.

Argised pildid aknalaudadelt ka.

Paprikad ja üksikud kibepiprad tärkasid kenasti.
Kuna neile ei meeldivat ümber istutamine, siis külvasin nad kohe
väikestesse pottidesse ja hiljem tõstan lihtsalt suurematesse ringi,
kuniks nad jõuavad peenrasse.

Amplitomatid väikestviisi kosuvad ja
karpides koguvad jõudu kasvuhoonetomatite tited.

Siin on amplitomatid üsna kobedad, kuid heitlike ilmade tõttu
on praeguseks hakanud mõned taimed pisut põdema.
Loodan, et enamik peab siiski vastu.