"Maikuu, suur toomepuu, uhke ja õisi täis" ütleb laulusalm. Paraku on tänavune maikuu olnud nii külm, et toomingad alles lähevad õitsema. Loodus oleks justkui seisma pandud. Aprillis hakkasid taimed ninasid hoogsalt uudistades mullast välja pistma, kuid siis tardus suurem osa jahedusest. Aga kõik siiski edeneb, ehkki veidi laisemalt. Mulle see sobib, sest kipsis käsi ei lasknud kevadtöid teha, ja eks ma peaegi sellega leppima, et ei saa veel suvelgi täielikult aiale pühenduda, aga eks näis ...
Fotoaparaat püsib veel kehvasti käes, kuid aeg-ajalt püüan ikka mõne pildi klõpsata.
Juuno "Morning Sky", istutatud 2007 ja pärit Sulev Savisaare kollektsioonist.
Tavaliselt õitseb ta juba mai alguses, kuid tänavu on päris mitu nädalat hilisem.
Mai alguseks oli kartul kenasti sirgunud ja praeguseks on ta lõplikult mullatud
ning nüüd ootan, kas saa jaanipäevaks värske kartuli.
Teise potti panin kartuli aprillis ja väiksesse tünni mai alguses.
Nädal tagasi said tomatitaimed istutatud, kuid kuna ilm on nõnna jahe, vooderdasin kasvuhoone kattelooriga. Seni on taimed kenasti vastu pidanud ja mõni juba õitsebki. Aga samas meeldib jahedam ilm redisele ja spinatile, keda saab juba toidulauale korjata.
Kui kasvuhoonesse kastma läksin, säras rõõmus päike,
kuid mõni minut hiljem hakkas katusel kõva krobin ja katus kattus sulanud raheteradega.
Ausalt öeldes on päris veider kasvuhoones talvejopes toimetada.
Vaat siis, milline tore maikuu! Tõtt-öelda ei mäletagi,
et oleksin oma aias nii suuri raheterasid näinud.
