Tagasivaade suvele

Aegade jooksul olen aiast ja taimedest palju pilte teinud, kuid sel hooajal sai blogi jaoks värsket täiendust hangitud. Nüüd püüdsin veel kõik ära sorteerida, et üks kokkuvõtlik tagasivaade teha. Suvi oli ilus ja pakkus aias rohkesti silmale ja hingele rõõmu. Kuna olen valinud peenardele ka palju lõhnataimi, meelitavad nad ligi nii putukaid kui linde. Ja kuna putukaid palju, elutseb piirkonnas ka palju pisemaid loomi - siile, nirke, konni - ning paraku, kuna ümberkaudset metsa näkitakse ja "hooldatakse" kogu aeg järjest vähemaks, sunnib see loomi-linde üha rohkem elupaiku aedadest otsima.

Kontrastid

 Päevalill ja elulõng.

 Põõsasmaran ja astilbe.

 Aedhortensia ja floks.

Tundmatu (nimi jäi üles kirjutamata) ja kare päikesesilm.

Aed-leeklill ja liilia.

Liiliad ja päevaliiliad

Portselani tooniga ülirikkalt õitsev liilia.

Nime kahjuks ei tea, sibulad olid lahtiselt müügil.

 Liilia 'Tigerpaly'.

Täidisõieline liilia ja sulgjas rodgersia.

 

Aed-päevaliiliad.

 'Elegant Candy' ja 'Custard Candy'.

'Daring Deception'.

'Green Flutter', istutatud 2018.

? 'Hall's Pink', istutatud 2006.

'Night Embers', istutatud 2015.

'Prarie Blue Eyes', istutatud 2004.

Ruuge päevaliilia.

 

'Sammy Russell', istutatud 2004.

Tundmatu roosa, istutatud 2006.

Ripp-begooniad

Olen avastanud enda jaoks mugulbegooniad. Need talvituvad keldris hästi ja nii ei pea kevadel muretsema, mida jälle amplitesse istutada. Begooniate värvid on imelised ja nad õitsevad rikkalikult kuni külmadeni välja. Suve teises pooles pole amplipotte õite alt enam nähagi ja nii mõnigi külaline on neid taimi näpuga katsunud, et teada saada, kas need on ikka ehtsad.

Roosid

 Austini roos 'Christopher Marlowe', istutatud 2011.

 'Christopher Marlowe' õis on imeline mitmevärviline.

Austini roos 'Munstead Wood', istutatud 2011.

 Pinnakatteroos 'Fairy Dance', istutatud 2018.

 Roniroos 'Bobbie James' oli tänavu esimest korda täisõies.

'Bobbie James' on imeline roniroos, sest ta õied lõhnavad üsna tugevasti.

Pinnakatteroos 'Gärtnerfreude' ei tee talvedest väljagi

ja vohab igal aastal, kinkides kaunist õieilu.

 

Nagu peitepilt: leia pildilt roosiõied.

Vaated

 Juulikuu aias.

Roosa muskus-kassinaeris.

Liblikate ja muude putukate lemmikud.

Õitemeri juulis.

Terrassi äär.

Ubadest ja kõrvitsast

Suvel tehtud pilte sorteerides märkasin, et olin jäädvustanud ka ube ja kõrvitsaid. Oad on ühed väga tänuväärsed taimed, sest nii põõsas- kui ka lattoad on küllaltki vähenõudlikud, kuid samas väga saagirikkad. Ning kui kohe kõike ära süüa ei jõua, saab kaunad sügavkülma oma järge ootama panna. Peale selle on lattuba dekoratiivne, nõuab vähe kasvupinda ja ronib usinasti igasugu lillerestidel. Lillal oal on kaunis lilla õis ja kollase lattoa 'Goldmarie' kaunad venivad umbes 20 cm pikkusteks iludusteks, püüdes juba üsna kaugelt pilke.

Nii kasvavad lattoad madalal metallist lillerestil keset peenart,

kaaslasteks ürdid ning lehtkapsas ja lehtpeet.

Pildi servale on jäänud ka lilla oa kena lilla õis.

Ja nii saab lattuba piiramatult kõrgustesse ronida. 

Dekoratiivsed lillad kaunad värvuvad keedes siiski roheliseks.

Üle mitme-setme aasta katsetasin taas kõrvitsa kasvatamist. Väikeses aias on talle raske kohta leida, kuid õnnestus siiski selleks natuke ruumi teha. Kõrvitsapunne tekkis hulgi, kuid millegipärast ei tahtnud viljad püsima jääda. Siiski sain kaks kõrvitsat, ühe väiksema ja teise suurema, millest minule täiesti piisas.

Väike kõrvits oli küllatki jahuse viljalihaga, aga supp tuli sellest hea

ja koos ploomiga ka mõnusalt paks moos.

See kõrvits ootab praegu veel tegemist.

Taim sai kasvatatud ühe mullu sügisel soetatud kõrvitsa seemnest.

Tagasivaade tomatisuvele

 

 

Nagu ikka, katsetasin tänavu vanade ja järeleproovitud sortide kõrval ka uusi ning kokkuvõttes jäin väga rahule, eriti uute ploomtomatitega. Suvi mõjus taimede kasvule kummaliselt ja vaatamata suurele soojale lõpetasid nad saagi andmise ebatavaliselt vara. Ainult kurgid pidasid esimeste külmadeni vastu, kui seda saab üldse külmaks nimetada.

 

Tavalised madalakasvulised tomatid: 'Fantasio', 'Mato' ja 'Money Maker'. Nendest viimast polnud ma varem kasvatanud. Tema saak oli küll hea, kuid mitte midagi vapustavat ja erilist muljet see sort mulle ei jätnud. 'Fantasio' ja 'Mato' tõestasid aga taas oma headust.

 

Ploomtomatid: 'Roma', 'Agro' ja 'Kimcic'. Esimene oli vana tuttav, kuid teised kaks olid minu jaoks uued ning osutusid heaks valikuks. Nad olid väga suure saagiga ja viljad kena tiheda lihaga. Üks mu lemmikuid on ka 'San Marzano 2', kuid tema seemet ei õnnestunud mul sel hooajal soetada.

 

N-ö mustad tomatid: 'Black Trifle', 'Noire de Crimée' ja 'Indigo Rose'. Kõik nad olid vanad tuttavad ja valmistasid endiselt rõõmu.

 

Kirsstomatid: 'Gardener's Delight', 'Idyll', 'Figiel' ja 'Goldkrone'. Mõne kohta, mis on natuke suurema viljaga, on nüüd ka uus väljend kokteiltomat, aga minu jaoks suurt vahet pole. Esimest olen kasvatanud juba aastaid, ülejäänud olid vist tänavu kõik uued sordid. Kuigi väikeste tomatite puhul lubatakse alati, et need on väga magusad, siis iga kord see niimoodi pole. Sedakorda oli üllatuseks 'Idyll', kelle tomatimamm oli tõepoolest ülimagus! Ja kui teinekord võib see oleneda ka kasvutingimustest, siis praegusel juhul jagasin seda taime ka oma sugulasele, kes kasvatas teda teistes tingimustes, kuid saak oli samuti silmatorkavalt magus.

 

Kollased tomatid: 'Lemon Boy', 'Banana Legs' ja 'White Beauty'. Esimesed kaks olid järeleproovitud sordid ja nad kasvavad juba mitu aastat mu kasvuhoones. 'Banana Legs' on lihtsalt atraktiivne ja tekitab alati kõigis rõõmsat elevust ning kuna maitse on samuti hea, leian talle ikka koha. 'White Beauty' oli esimene katsetus ja ilmselt jääb ka viimaseks. Vili oli üsnagi ebameeldivalt hapukas ja küpses ka üsna visalt.

 

Veel oli mul üks nimetu madalakasvuline oranž tomat, millelt võtsin möödunud aastal ise seemned. Pärines see taim ühest amplitomatite seemnepakist. Kasvas ta toona mul õues potis ja oli väga saagikas. Ka seekord kasvatasin teda õues potis ning huvitav oli see, et kui kasvuhoones lõpetasid taimed kasvamise juba üsna vara, siis tema pidas maja seina ääres potis veel isegi esimeste külmadega vastu, andes järjest vilju.