Praeguseks on sügistööd aias enamasti ühel pool ja aeg teha kokkuvõtteid. Pilte olen klõpsinud rohkelt ja nad ootavad juba ammu jäädvustamist koos tekstiga.
Igal aastal tuleb teha midagi uutmoodi, et muutuva kliimaga sammu pidada. Muu hulgas tähendab see, et tänavu lisandus mu põllumaale kaks minikasvuhoonet. Ühest sai paprikamaja - tasus ennast kuhjaga ära ja paprikatest olen juba pajatanud -, teises elasid suhkruherned ja aedoad. Suhkruhernest kasvatasin esimest korda ja kasvatan edaspidi, mis kõneleb enda eest. Aga kokkuvõtvalt võiks öelda, et hooaeg oli edukas ja saaki sai parajalt. Ega peagi alati kõike nii palju olema, et jälle mure, mida sellega peale hakata. Huvi pärast mõõtsin sammudega oma põllulapi ära ja seda on umbes 20 ruutmeetrit. Sealt saab oma pere tarbeks üllatavalt palju söödavat. Samuti ei käi selle hooldamine üle jõu, sest peenrad on kastides, tänu millele ei pääse umbrohi seal vohama, ning vahekäigud on kaetud peenravaiba ja kooremultšiga.
Õues pottides kasvavad tomatitaimed pidasid kuni ühe üksiku miinuskraadiga ööni oktoobri lõpu poole vastu. Ausalt öeldes oli see katsetus väga meeldiv üllatus - taimed saavad avamaal ja isegi üsna väikestes pottides suurepäraselt hakkama. Vaatamata hallile sügisele muutsid tomatid tasapisi värvi ja ma sain neid järjepidevalt tuppa aknale järelvalmima noppida.
Kiidan taas kirss-ploomtomatit 'Mandat', kes kasvas kasvuhoones.
Tema kobarad on uhked ja külluslikud.
Tomatid põllumaal pottides augusti lõpus ...
... ja oktoobrikuu esimeses pooles.
Tomatid aknal 9. oktoobril ...
Praegugi veel mitu karpi kirsstomateid söömist ootamas.
Mullu sügisel panin esimest korda mulda taliküüslaugu ja seegi katsetus õnnestus hästi. Tikkisin nad lihtsalt ühte segapeenrasse mustade sõstarde ja põõsaspojengide vahele vabale kohale. Nüüd juba uued küüslaugud mullas kevadet ootamas ja sedakorda istutasin neid natuke rohkem.
Minu esimene küüslaugusaak.
Suuremad pead kasvasid tuttavalt saadud küüslaugu küüntest,
väiksemad poest ostetust.
Peedid kasvasid samuti kenasti, oli nii suuremaid kui väiksemaid. Esimest korda kasvatasin kollast peeti - väga soovitan! Mina kasvatan taimed ette ja siis pärast õue istutamist vajavad nad kuivaga korraliku juurdumise jaoks natuke rohkem kastmist, aga ülejäänud suve saavad nad ilusasti ise hakkama.
Peedid panin keldrisse karpi liiva sisse.
Kartulit kasvatasin kahes potis ja tünnis. Pottidest võtsin kartuli juba suvel üles, tünnist septembris. Järgmisel suvel on plaanis kartulikasvatust laiendada.
Iga kord kartulit maha pannes arvan, et jääb meelde,
mitu kartulit tünni panin,
aga nojah... Vist kolm tükki, sort 'Maret.
Kartulid olid ilusad ja suured,
saagi kogus paarkümmend grammi alla 2,5 kg.
Kõrvitsate kasvamises olen eelmistes postitustes juba aru andnud, sestap enam pikemalt juttu ei tee. Kõrvitsad tulid paraja suurusega. Eriti hea meel on muidugi selle üle, et õlikõrvitsal ka ikka üks nunnu külge jäi.
Minu nunnud kõik koos,
roheline on õlikõrvits.
Õlikõrvits on seistes toredasti triibuliseks värvunud.
Ja mu kompostikastist naabri aeda pingile kolinud kõrvitsataimel
sirgus ka kaunis nunnu.
Potti külvatud porgandid katsin kohe kattelooriga ja jätsin selle päris pikalt peale, tänu millele ei pääsenud porgandikärbes seekord porganditele liiga tegema. Samas unustasin muidugi ära harvendamise, milleni jõudsin vist alles augustis. Seega palju pisikesi porgandeid ja hiljem peotäis suuremaid ka.
Porgandid nagu porgandid ikka 😊
Õunasaak oli nii ja naa. Suveõunad valmisid kõik korraga ja saak oli väga hea, sügis- ja talveõunu oli kesisemalt, kuid meie pere piisavalt. Sain moosi keeta ja õunu teistelegi jagada.
'Sügisjoonik' meeldib mulle oma mitmekülgsuse poolest:
niisama mõnus süüa, kuid on ka hea moosi- ja toiduõun
ning pärast puhastamist ei lähe kohe kiiresti tumedaks.
Aga ploomisaagi üle hing rõõmustas, sest paar aastat pole saanud ploomi õieti suhugi pista. Kaks ploomipuud mul on ja mõlemad kandsid tänavu korralikult - saime ploomidest isu täis süüa, tegin kooki ja moosi ning osa panin ka sügavkülma.
Ploom 'Mount Royal', suure ümara viljaga, millel tugev viljaliha.
Viljad valmivad küll hilja, kuid nende maitse korvab selle kuhjaga.
Tolmeldamisel vajab abi ja meil on tal kaaslaseks 'Sukruploom',
kelle viljad valmivad sobivalt varem.
Ning ongi selleks aastaks kõik. Halli sügist rõõmustasid kaunid värvid aias ja lõpetuseks mõni pilt ka sügisrüüs taimedest.
Kaselehine enelas 'Tor'.
Rebasesabad on sügisel tõelised pilgupüüdjad.
