Minu jaoks on õige roniroos ikka selline, kes ronib maja katuseräästasse. Eks nende hooldamine natuke tüütu ole ja ligipääs neile keeruline, kuid hea tahtmise puhul saab täiesti hakkama. Peab lisama ka seda, et ei pea kasvama nad suures päikeses kusagil maja lõunapoolsel küljel. Nad elutsevad kenasti ka siis, kui saavad vaid mõne tunni (vähemalt kolm) päikest hommikul või õhtul - sellisel juhul õitsevad nad isegi kauem ja päike ei kõrveta neid ära. Kõige suurem töö on nende kevadine lõikamine/sidumine - pärast on käed üleni kriimulised -, aga kui neil on juba kasvujõud sees, ei pea neid tihedalt kastma, nagu peenraroose. Talveks ma neid maha ei painuta ega kata. Üldiselt õitsevad nad ühe korra pikalt ja teevad hiljem tagasihoidlikuma järelõitsemise.
Roniroos 'Flammentanz'. Istutatud 2007.
Kui tal jätkuks maja seina, roniks ta vabalt teise korruseni. Kuid selle puudusel sai talle hoopiski traadid pandud ning maja ja kuuri vahele roosivärav tehtud.
Roniroos 'Paul's Scarlet'. Istutatud 2013.
Esimesed kolm aastat ta kiratses ega tahtnud kuidagi edeneda. Arvasin, et jälle jääb võre tühjaks, ehkki tema ostmisel oli reklaam kõva, iseäranis talvekindluse suhtes. Ent siis võttis ta kasvu sisse ja praegu on valmis katuseräästast kõrgemale ronima. Õis on tsipa heledama tooniga kui 'Flammentanzul'.
Roniroos 'Põhjatäht' ehk 'Pohajntähti' ehk 'Polstjärnan'. Istutatud 2004.
Vaat tema on heas mõttes täiesti hull, elab kõik talved õlakehitusega üle ja vohab mis kole - tänavu on ta kohe iseäranis lopsakas. Õis on pooltäidis ja hästi õrna magusa lõhnaga.
Aastaid tagasi tuli talle ühel suvel mingi kuri putuk kallale ja räisis ta täiesti ära. Taim oli nii õnnetu, et lõikasin ta pisarsilmi maani maha, jättes mõttes temaga juba hüvasti. Kuid ennäe! Roos taastus mühinal paari aastaga 😊
Peenraroosid, põõsasroosid, pargiroosid
Pea viisteist aastat tagasi haaras mind täielik roosihullustus ning tulemusena elas mul aias ligi 50 sorti roose. Siis aga vaimustus tasapisi rauges ja peenardesse jäi järele vaid mõned üksikud sordid. Mullu külastasin aga sõbranna aeda, kus valitses tõeline roosiparadiis, ja ma sain jälle roosipisiku külge. Muide tema tunnistas, et oli saanud roosinakkuse kunagi just minult
😀 Seega soetasin taas mõne peenraroosi. Ehk kunagi tulevikus jõuan nii kaugele, et teen ülevaate ka varem olnutest.
Peenrasse valin üldiselt talvekindlad, paljuõielised ja lõhnavad sordid.
Kordese põõsasroos 'Moonlight'. Istutatud 2010.
Vastupidav, haiguskindel, mitmevärvilise õie ja tugeva lõhnaga.
Austini põõsasroos 'Fighting Temeraire'. Istutatud 2018.
Alles nooruke, kuid õied juba suured nagu alustassid.
Tundmatu pargiroos. Vanust kümne aasta kanti.
Imelise lõhnaga õis, mis avanedes on õrn beežikas-roosa.
Mu vennas kaevas kunagi aastaid tagasi põõsa juurika Lustivere kandis metsaservast välja ja tema aiast jõudis üks juurikas minu peenrasse.
Peenraroos 'Rhapsody in Blue'. Vanust üle kümne aasta.
'Rhapsody in Blue' ja sinine laialehine kellukas.
Peenraroos 'Goldelse'. Istutatud 2009.
Virsikukarva magusa lõhnaga õis.
Peenraroos 'Fellowship'. Istutatud 2018.
Eelmisest sügavama tooniga suisa neoonkarva oranži õiega.
Peenraroos 'Minerva'. Istutatud 2018.
Taas tundmatu pargiroos. Vanust aastakest kolm.
Soetatud Kloostrimetsa puukoolist, kus see taluaias aastakümneid kasvanud.