Kevad ukse taga

Kalendrikevad algab ülehomme, kuid aiahooaja avasin juba märtsi alguses. Ja nii need toimetused taas pihta hakkavad. Sooja kevadet ilmaasjatundjad ei luba, aga eks see aastaaeg on meil kogu aeg olnud heitlik - küllap tuleb ikka sooja ka.

Esimesed taimedest kevadekuulutajad on ninad mullast välja pistnud või näitavad õisigi, kasvuhoonesse on redis külvatud ning toas aknalaual juba külvidega karbid-potid. Osa seemneid tahab veel üle vaatamist, osa on aga juba mullas. Ma väga ei kiirusta, sest jahedaga ei taha taimed võrsuda ja jäävad kiduma. Kui läheb soojemaks, edeneb kõik märksa kiiremini.

Natuke pildimaterjali ka.

Puud ja põõsad on aias veel üsna uinuvas seisundis,

kuid pihlakal pungad juba pakitsevad.

Lumekupud kui väikesed päikesed.

Paprikahakatised.

Kirsstomatite külvamisega püüdsin olla tänavu tagasihoidlikum ja

kõigi seemneid mulda ei pannud. Õnnelik olin selle üle,

et pärast pikki aastaid avastasin taas müügist Floridity seemned -

sel sordil on igavesti hääd ja magusad mammud.

Ploomtomatitest, mis alles oli, see mulda läks.

Mõlemad on tublid saagiandjad ja mõistagi maitsvate viljadega.

Tavalise tomatiga sel hooajal katsetusi tegema ei hakanud

ja valisin kindlad lemmikud.

Natuke teistmoodi tomateid ei hakanud samuti juurde ahnitsema

ja külvasin vanad ennast tõestanud tuttavad.

Kokkuvõtteks võiks öelda, et tomatisortide valimisel vaatan ennekõike taime kõrgust ja vilja suurust, aga kõik, mis ise kasvatad, maitsevad igal juhul paremini kui kusagilt ostetud viljad.

Isiklikult minule ei meeldi paraku meie kohalikud sordid peale "Mato"- nendega on mul ikka mingi häda.

Kokkuvõte eelmisest hooajast

Parem hilja kui ... Praegu on juba pikka aega suur külm ja palju lund, aga selle üle võib ainult rõõmustada, sest meie kliimavöötme taimed just seda tahavadki, et järgmisel suvel kaunist silmailu pakkuda. Ikka mõni näide ka.

Hariliku sarapuu "Contorta" ilu tuleb esile just lumisel talvel.

Jugapuud olen püganud nii palju, et säilitada põõsa tihedus,

ja kui lund parasjagu, ei paindu oksad enam maani.

Üheksakümnendate lõpus istutatud

Kanada kaljukadakas "Blue Arrow" on praegu nagu kaksiktorn,

kuid alguses mulda pannes nägi ta välja nagu niru saunaviht.

Kadakale lubati hästi aeglast kasvu, umbes seitse sentimeetrit aastas,

aga ju talle koht meeldib, sest kasvu tuli aastas tublisti rohkem

ja praegu on ta juba tõeline dominant.

Nüüd siis möödunud suvest peamiselt tarbeaias. Kevadel oli nii palju aega, et kõik sai korralikult maha istutatud ja külvatud, aga suvel röövis remont suure osa tähelepanust ja ajast. Kuid miinimum sai tehtud, umbrohi päris üle pea ei kasvanud ja saaki sai omajagu. Ühest küljest oli suvi küllaltki vesine ja osale taimedest kippus mädanik külge tulema, aga teisest küljest andis taevataat ilusa pika sooja suve lõpu ja sügise alguse, mis korvas nii mõndagi.

Kiidan taas nii latt- kui ka aeduba, mida sai lahedalt süüa, naabritelegi jagada ja sügavkülma panna. Arvestades ubade ruumivajadust ja saagikust on nad kahtlemata minu valikute esirinnas.

Lattuba "Neckargold".

Lillerestil kasvab neli taime.

Lattuba "Blauhilde".

Tänu soojale suvelõpule korjasin veel 4. oktoobril sellise saagi.

See kausitäis aedube oli suvel juba kolmas saak!

Nagu eelmiselt pildilt näha, tuli ka kenasti paprikat.

Kuigi suvel kippus mädanik taimi kimbutama,

kosusid nad suve lõpuks hästi.

Pisikesi kibepipraid oli lihtsalt tore vaadata.

Sedakorda panin kartulit nii pottidesse, tünni kui ka maha. Alguses arvasin, et läksin vist natuke liiale, aga kõik kasvasid hästi. Tegelikult on poti ja tünni kohta varem rohkemgi saaki tulnud, aga kui kõik kokku arvestasin, siis sain kokku 14 kg kartulit. Pole paha! Praegugi on veel natuke tillemaid alles.

Mullu panin siis lisaks pottidele ja tünnile kartuli ka maha, nagu peab,

sest seemet lihtsalt jätkus. Sordi nime ei mäleta, mingi varajane

ostetud Juhani Puukoolist. Nii suuri kartuleid pole varem saanud.

Vao tegin kasvuhoone äärde ja pikkust oli sel vaid 2,5 m.

Punane kartul on "Maret", kollane ostetud seeme Juhani Puukoolist.

Selle saagi sain pottidest.

Niimoodi see kartulivõtt mul anumatest käib.

See saak on tünnist.

Peedid kasvasid taas hästi. Jälle üks tore ja vähenõudlik köögivili. Alguses tuleb natuke kasta, kuid siis saavad juba ise hakkama.

Olin nii laisk, et ei viitsinud liiva keldrisse tassida ja jätsin peedid liiva sisse kasvuhoonesse. No kes siis võis arvata, et tuleb kakskümmend kraadi külma. Põhimõtteliselt taluvad peedid külma küll ja punastega ei juhtu midagi, aga kollaste asemel on mul nüüd mustad peedid, kuigi maitseomadused on samad.

Nii nad kõrvuti kasvasid, punane ja kollane.

Saagi korjasin siis, kui maad kattis juba esimene lumekirmetis.

Porgandi külvasin jälle potti ja sedakorda kärbsekindlama sordi "Flyaway". Tasus ära.

Nagu näha, võtsin ka porgandid üles oktoobri lõpus,

kui maa oli juba valge.

Suvikõrvitsad kasvasid jälle väikeses kilekasvuhoones, tavalised kõrvitsad aga kompostipeenral. Suvikõrvitsa saak oli kena ja viimased sõime veel detsembris. Harilikku kõrvitsat sain arvult ju samuti hästi, aga nad olid ikka tõelised pisikesed nunnud. Vaat et mõni suurem õun oli väikesematest suurem. Ei meeldinud neile see suvi.

Minu nunnud kenasti suuruse järjekorras.

Tomatitaimed edenesid rahuldavalt ja saak oli keskeltläbi hea. Jätkus söömiseks ja sisse tegemiseks ning viimased tomatid avastasin aknalt siis, kui detsembri keskpaik oli juba möödas.

Tomat "Indigo Rose" tegi teistele silmad ette.

Saime detsembris peotäie oma tomatitega maiustada.

Ning muidugi panin sügisel taliküüslaugu maha, sest see on jällegi üks vähemõudlik köögivili. Ja seda sööme kohe päris palju, nii et tasub kasvatada.

Mullune küüslaugusaak.

Kõige muu kõrval oli aias väga seenerohke hooaeg. Neid on ennegi seal kasvanud, aga möödunud suvel oli neid ikka väga, väga palju suisa suurte ringidena.

Kahju, et ei kõlvanud süüa.

Pikk sügis meeldis iseäranis roosidele, aga ka teistele lilledele, kes tegid veel teise õitsemise.

"Eden Rose" septembri lõpus.

Pinnakatteroos "Amber Sun" oktoobri keskel.

Teine pinnakatteroos uhkelt õitsemas,

mesimumm toimetamas ja taustal õunad korjamist ootamas.

Muide õunasaak oli meeletult hea.

Pildil on vana hea "Sügisjoonik".

Augustis istutasin potist peenrasse ühe kukekannuse

ja tänu soojale sügisele kinkis temagi oktoobris õie.

 

Jätkuks ülevaade potipõllundusest

Eks pildid kõnelevad enda eest, aga jutuks vast nii palju, et ka tarbeaias on olukord üldiselt nirum kui tavaliselt, eelmiste aastate lopsakust tänavu pole. Kuid pole hullu, saaki juba saab. Kui palju maha panna, siis midagi ikka tuleb.

Eraldi tahaks rääkida tomatitest ja nimelt paarist uuest sordist, mida tänavu katsetan. Kohalik 'Terma' andis alguses lootust, õitses esimesena ja tegi ka mammud külge. Aga siis tuli suur kuumus ja ta viskas järgmised õied täielikult maha, samuti on ta kasvult nagu harali okstega puu. Ühesõnaga kokkuvõtteks: kõrget temperatuuri ei talu ja kasvuhoones võtab palju ruumi. Teine uus tulija on 'Diplom' ja teda ma kiidan. Pidi olema madala kasvuga, kuid kasvult on ta pigem keskmise kõrgusega, mis ei sega. Aga tema jättis palavaga kõik õied külge ja on praegu kobaraid täis. Samad lood on ka 'Oasisega', kelle kirjeldus, et talub temperatuuri kõikumisi, vastab tõele.

Kasvuhooneid on mul kaks, üks klaasist ja plastkatusega, teine üleni plastist. Ning pean tõdema, et plastkasvuhoone hoiab ühtlasemat temperatuuri ja tomatimamme on seal taimedel rohkem kui klaashoones. Nii et kui kellelgi plaanis uus kasvuhoone, siis minu meelest tasuks otsustada pigem plasthoone kasuks - peale tomatite meeldib seal ka teistele taimedele rohkem.

Mai alguses sai juba rohkelt rohelist lauale.

Muidu ei saanud nagu arugi, et taimi nii palju,

aga kui maikuu teises pooles nad enne istutamist kokku kogusin,

oli vaatepilt nagu aiandis.

Noored paprikad juunikuu teises pooles.

Algus oli paljutõotav, kuid ilm on mõjunud ja

praeguseks on mädanik palju kahju teinud.

Kollane suvikõrvits oli tubli ja tegi järjest emasõisi,

kuid sedakorda ei tulnud kuidagi isasõisi ...

... aga lõpuks siiski üks vili olemas.

Suvikõrvitsad pidasid vihmadele vastu,

sest neil on katus peal, ja praeguseks juba mitu kõrvitsat keldris.

Tavalist kõrvitsat pole ilm soosinud, aga mõni kõrvitsatitt ikka on

ja ehk jõuab neid juurde tulla.

Amplitomatid virelevad.

Veel üks uustulnukas, amplitomat 'Gartenperle', kelle seemnetest

mõni vastas sordile, kuid enamus näeb välja nagu tavaline madal tomat.

Sama kogemus üldse amplitomatitega ka teistel, nii et tasub nende seemnete ostmisega olla ettevaatlik - ostad bolonka, saad jääkaru.

Klaaskasvuhoone näeb üsna õnnetu välja.

 

Plastkasvuhoones on lopsakust kriipsuke rohkem,

kuid seis on tavapärasest siiski nukram.

Tomat 'Diplom' väärib vähemalt tänavu teiste kõrval diplomit.

Aga 'Terma' on tõeline harali okstega äbarik - lihtsalt kahju.

Pildi pealt ei saa õieti arugi, kus see tomatitaim on.