teisipäev, 13. juuli 2021

Põuane juunikuu


Natuke tagantjärele muljeid tänavusest põuasest hiliskevadest. Tundub, et kõiksugu taimed õitsevad üha varem ja kesksuvi nihkub kalendrisuvest järjest ettepoole.
Pojengidest elas osa talve üle kehvasti ja järgnenud põua tõttu polnudki neil ühist suurt õitsemist. Ühed alustasid ja teised lõpetasid ning õied pudenesid üldiselt päris kiiresti, ehkki püüdsin olla usin kastja.
Ka roosid alustasid õitsemist juba jaanipäeva paiku. Sedakorda otsustasid mul kõik roniroosid õitseda korraga. Praeguseks on õied pudenenud ainult "Bobbie Jamesilt", kuid ülejäänud peavad veel vapralt vastu.
Lupiinid õitsesid uhkelt nagu alati, kuid juhtus nii, et kui tavaliselt jäävad neil kenasti lehed alles ja nad teevad väikeselt veel teisegi õitsemise, siis praeguseks on nad täiesti kuivanud ja maa on must ning ma ei teagi, kas järgmisel kevadel veel mõni neist tärkab. Eks aeg näitab.
Ehkki aed on aastate jooksul juba risti-põiki jäädvustatud, ei saanud siiski vastu panna ja püüdsin mõningad õitsejad taas pildile, sest edaspidi hea erinevate aastate õitsemisi omavahel võrrelda.

Alpielulõng.
Paar aastat tagasi murdus tormiga ta tugi ja pidin taime
üsna maad ligi maha lõikama,
kuid praeguseks on elujõud kenasti taastunud.

Beebiroosade õitega (näärelehine?) kibuvitsroos,
kes tahab mulle vägisi kibuvitsamuru teha.

Kollase lehega ebajasmiin ja
väikeseleheline sirel.

Mädarõika õis, mis lõhnab mesiselt.

Kirjulehine kontpuu.

Siin on teineteist leidnud varajane veigela ja veigela "Red Prince".

Pihlakas "Ullung" - ilusa lehe ja maheda mammuga.

Õitsev aktiniidia, kel jällegi väga magusa mesise lõhnaga õied ja
sumiseb õitseajal ka nagu mesipuu.

Elulõng "Huvi".

Elulõng "Minister".

Itoh pojeng "Callie's Memory".
Istutatud 2018, tänavu esimene ja üsna külluslik õitsemine.

Juba natuke kahvatunud õitega pojeng "Bessie",
kes võib teha suisa hiiglasikke õisi.

Pojeng "Bowl of Cream",
kelle õied on samuti tavapärasest suuremad.

Pojeng "Coral Fay", kes teeb igal aastal vaid paar, kuid ilusat õit.

Pojeng "Paul M Wild, kelle õievärv ühtib peaaegu tema naabriks oleva
roniroosi "Rosengarten Zweibrücken" õievärviga.

Pojeng "Red Grace" oma täiuslike keraõitega.

Üks vanimaid ja kahjuks tundmatu pojeng, kelle õied pakuvad huvitavat värvidemängu. Üks mu vaieldamatu lemmik.


Üks igal aastal külluslikumalt õitsev pojeng "Velma Atkinson".

Roniroos "Bobbie James".
Tema vääris küll sel aastal tervet pildiseeriat oma roosikaartega.


Ta on ennast ise kindlalt toestanud, põimides end läbi hiibapuu.


Kui hoolega vaadata, siis on roosikaari koguni kaks.

Roniroosi "Flammentanz" kaarkäik.
  
Roniroos "Paul's Scarlet" hõivab varsti ka kõrval oleva
seni ubadele reserveeritud redeli.

Roniroos "Rosendorf Steinfurth, kes alles n-ö põlvepikku poisike,
aga juba tubli õitseja.

Ja miks mitte ei võiks olla roosile naabriks tomat!

Pinnakatteroos "Fairy Dance" ja lõhnav neitsikummel.

Väsimatu ja vastupidav pinnakatteroos "Gärtnerfreude".


Kukekannus ja kare päikeseilm
pakuvad teineteisele kaunist värvikontrasti.

reede, 2. juuli 2021

Kevad potipõllunduses


No ei saa mööda sellest ilmast - kord jäiselt külm, siis põrgulikult kuum. Igatahes ilmselt selle tõttu ei tahtnud taimed kuidagi edeneda ja jäid kiduma.
Kasvuhoonesse varakult külvatud redised jäid küll päris kõva miinuse kätte, kuid katteloor päästis nad ja saak oli päris hea. Spinat tuli ka kenasti üles, kuid temale kuumus ei meeldinud ja saak jäi nadiks. Aga ruutlehik, kes end ise külvab, tärkas hästi ja praegu koguvad taimetited jõudu.
Nii latt- kui ka põõsasoal pidin tegema korduskülvi, sest esimese külvi ajal oli ilm liiga külm.
Natuke on süüdi muidugi ka ühest küljest oma totter agarus ja teisalt suur laiskus.
Tomatitaimedega tänavu kiirustasin: mai alguses oli paar sooja päeva ja kuna taimed olid juba päris suured, istutasid nad kasvuhoonetesse ja paar ka õue. Aga siis saabus tavatu külm. Kihtplastik-kasvuhoones ei juhtunud taimedega suurt midagi, kuid klaaskasvuhoones jäid taimed kidunema ja mõnel muutusid lehed suisa kahvatuhalliks. Kuna miinustemperatuuri polnud, ei hakanud ma neid lisaks kaitsma, aga tagantjärele tarkusega oleksin pidanud seda tegema. Õuetaimed kaitsesin ka vaid kattelooriga, mille unustasin sageli ööseks tagasi panna ja nii läksid nende lehed peaaegu valgeks. Praegu, mil nii-öelda normaalne suvi käes, on taimed õnneks kasvu sisse võtnud ja suured tomatipunnidki neil juba küljes.
Järeldus: tomatiseemned võib mulda pista kõige varem märtsi viimasel nädalal, sest viimased aastad on näidanud, et kevaded on väga heitlikud ja igatahes praegu järjest külmemad. Ühe hää tuttava, kelle enda vanus ligineb juba üheksakümnele, ema olevat öelnud, et tomatitaimi enne 15. juunit kasvumajja ei istutata. No selle järgi võiks öelda, et tegelikult pole suurt midagi muutunud ja mõni soe kevad on nii mind kui ka teisi kannatamatuks teinud - peab ju ometi kõike varem saama!

Paprikataimed edenesid kevadel hästi ja alguses kasvuhooneski oli kõik korras, kõigil kenasti viljad küljes. Ent kas jälle on süüdi suur kuumus, aga igatahes õisi juurde pole tulnud, "Arlequin" kiratseb mõlemas kasvuhoones ja plastik-kasvuhoones on üks taim suisa kuivama hakanud - vars puha pruun. No ei taha see paprikakasvatus mul õnnestuda, kuid siiski veel pikk suvi ees ja näis, mida see toob.

"Montana" kasvatab oma vilja seni jõudsalt.
Pildil on näha teised viljahakatised, aga need kahjuks varisesid maha.
 
"Hamik" on ainus, kellel on vilju mitu.

Suvikõrvitsad katsin tänavu kasvutelgiga ja tundub, et neile seal meeldib. Igatahes on kõigil taimedel emasõisi koos viljahakatistega, kuid ikka on rohkem isasõisi.

Juuni alguses kaitses telk taimi nii külma kui ka vihma eest
ja kasvama läksid need hästi.

Seni pole kasvutelki maha võtnud.

Küll aga on pottides hästi edenenud porgandid ja kartulid. Mõtlen, et varsti peaks ühest potist kartuli üles võtma. Samuti meeldib suur soe ka basiilikule, kes kasvab mis mühiseb.


Vana poti põhjas auku polnud ja nii panin selle põhja kihi väikesi kive,
et üleliigne vesi saaks sinna valguda.
Samas hoiavad kivid ka potti hästi paigal ega lase tuulel seda ümber lükata.

Tomatiamplitest tegin nii-öelda tomatipuu.

Porgandid potis.

Kartulid tünnis ja potis.
Seekord tünni päris servani ei mullanud ja
vaatan, kuidas saak niimoodi tuleb.