Uus hooaeg

Kaunist ja põnevat uut hooaega kõigile rohenäppudele!

Kalendrikevad pole veel küll käes, kuid uue hooaja esimesed külvid on juba tehtud ja tulemusedki näha. Paari nädala eest said mulda amplitomatite ja paprikaseemned. Tomatitaimetited tahavad juba varsti pikeerimist, aga aeglasema tärkamisega paprikad pistsid alles oma ninad mullast välja.

Eile külvasin kasvumajja minevad tomatid ja see protsess on alati tõeline peavalu, sest seemneid ju kokku ahnitsetud sedavõrd palju, et ei tea kunagi, mida võtta, mida jätta. Paraku pole kasvhoone kummist.

Üldiselt olen enda jaoks jaganud tomatid nelja kategooriasse: tavalised lihatomatid, ploomtomatid, viinamarja-/kirsstomatid ja värvilised tomatid.

Lihatomatite puhul on minu jaoks tähtis, et tomat oleks tõesti paksu viljalihaga, mitte vesine plönn. Üks kindlamaid sorte on olnud mul seni 'Mato', kuid kuna paaril viimasel aastal on ta näidanud natuke kehvakest tulemust (kahtlustan suuri temperatuurikõikumisi), siis esimest korda üle pika aja jätsin selle sordi välja. Mulda said teiste seas minu teine lemmik 'Fantasio' ja ka paar uut, mille pakil kiri "talub kõrgemaid temperatuure", nt 'Oasis' ja 'Belle'.

Ploomtomatitest on kiiduväärt 'San Marzanod' ja 'Roma' ning need said ka minu hääle.

Värvilistest tomatitest eelistan tumedaid ning minu lemmikud on muude hulgas 'Noire de Crimee', mis lahti lõigatuna on suisa nagu kunstiteos, ja 'Black Trifle'.

Viinamarja- ehk kirsstomatitest ja vähe suurematest kokteiltomatitest on suurepärased magusad sordid 'Idyll' ja mu mullune leid 'Sladkoje Derevo' ning pikliku kujuga 'Mandat'.

Külvamisel-pikeerimisel on külvinõude puhul hinnas taaskasutus.

Karpi läheb kõigepealt kiht mulda, mille kastan läbi, siis tipin mullale seemned,

nendele puistan õhukese kihi mulda ja selle kastan juba veepritsiga.

Karbid katan lõpuks tavaliselt toidukilega, mis aitab hoida niiskust ja sooja.

Aga kui karbil on oma kaas olemas, siis seda lihtsam.

Kui taimed on mullast tõusnud, aitavad püsti toetatud kaaned

kaitsta taimi aknast õhkava jaheduse ja tugeva päikese eest.

 

Paprika kasvatamine pole mul alati õnnestunud,

aga lootus on see, mis sureb viimasena. Nii et taas seemned mulda,

igaüks oma potti, ja kile peale.

Kuna naabrinaisel on hästi saaki andnud Bulgaaria-tüüpi paprika 'Arlequin',

siis otsustasin minagi seda proovida.

Veel said valituks 'Montana' ja 'Hamik'.

Esimese puhul ahvatles kiri, et seda võib kasvatada ka avamaal,

teise puhul aga väike ja magus vili.