Mured tomatimajas

Täpselt sellise pealkirjaga artiklis on kirjeldatud tomatitaimede haigusi ja nende tõrjet/leviku pidurdamist. Senimaani olin sellistest muredest üsna vaba, kuid tänavune suvi mängis mulle vingerpussi. Järeldusi tehes võiksin öelda, et ise ilu tegija ehk et:

1) ei söandanud varem kasvuhoone ust ööseks lahti jätta, aga seda peaks tegema juba üsna varakult;
2) ikka kipun kasvumajja liiga palju taimi istutama ja seetõttu on neil seal kohati päris kitsas;
3) ka olen liialt lootnud katuseluukide automaatavajatele, aga kahjuks nendest ei piisa.

Veel paar tähelepanekut: meil on kaks kasvuhoonet, millel on üks erinevus, nimelt ühel on ainult katus kihtplastikust, aga teisel ka seinad ning tundub, et plastmaterjalist on siiski nii palju abi, et hoiab kasvuhoones temperatuuri natukese ühtlasema ja seal nii palju muret pole.
Teiseks kasvatan juba mitu aastat tomateid ka lihtsalt õues potis seina ääres, kus päris palju päikest. Isegi praegusel suht külmade öödega vihmasel ajal on seal taimed väga ilusad, viljumisega probleeme pole ja tomatid saavad valmis ehk vaid nädal aega hiljem kui kasvuhoones. Sordid on väga erinevad, kuid kõik ühtmoodi tublid: 'Black Cherry', 'Black Trifle', 'Irma' ja mingi tundmatu oranži viljaga tomat, mille seemneid olen ise korjanud-kuivatanud. Nii et praegusel ajal ei paista enam kehtivat ütlus: "Ma ei saa kahjuks tomateid kasvatada, sest mul pole kasvuhoonet." Saab küll!

Kokkuvõtteks: taimedele tuleb kasvamiseks ruumi võimaldada ja kasvuhoone uks juba võimalikult vara lahti jätta, kui ilmad heitlikud ja päevased-öised temperatuurivahed suured. Otsustasin ka, et ei kasuta enam korduvalt samu puidust toestuskeppe (sidumisnööri vahetan juba niigi). Tomatisordid võiks valida endale tuntud ja kindlamad, sest tänavu katsetasin palju uusi Vene päritolu sorte, mis on küll väga saagikad, kuid tunduvad haigusaltimad, aga võib-olla on põhjus siiski ainult kehvas aastas - mine tea.

Õnneks saaki siiski nii palju on, et isu saab täis süüa,

kuid hoidiste jaoks palusin juba sõbrannalt tomatiabi.

Tomat 'Sladkoje Derevo'.

Seni üks tervemaid sorte, imeilusate pikkade kobarate

ja oma nime õigustavate magusate viljadega.

Tomat 'Indigo Rose'.

Nii mõnelegi, kes pole seda toredat tumedat tomatit varem kasvatanud,

on mõistatus, millal viljad valmis saavad.

Vili on valmis siis, kui selle roheline osa roosaks värvub.

 Nagu näha, saaki saab.

Tagapool on kõrgema kasvuga tomat 'Verlioka'.

Ilus tiheda viljalihaga keskmise suurusega vili ja väga saagirikas sort.

Esiplaanil on madalam 'Mato' ...

 ...paraku lähemal vaatamisel on 'Matol' hahkhallitus tugevalt küljes

ja kahjuks pean tõdema, et juba teist aastat järjest.

Niimoodi need lehed kollaseks lähevad.

Aga õues kasvuhoone otsas, kus pole katusesiilugi varjuks,

kasvab uhkelt madal tomat 'Irma'.

Kõrgust on tal mulle vaevu puusani ehk umbes 80 cm.

Möödaminnes tegin ka mõne klõpsu aias, sest lilleilu leevendab muresid.

Elulõng 'Uno Kivistik' ja Mandžuuria elulõng.

Viimane kasvab praegu mul tegelikult potis, oodates uut kasvukohta,

kuid on ennast kannatamatult nurga tagant välja upitanud.

Elulõng 'Minister',

kelle õis peaks olema kuue kroonlehega,

aga tänavu on millegipärast neid ainult neli.

Aed-leeklilled ehk floksid.

Tore on pildistamiseks uusi nurki leida,