Juulikuu tarbeaias

Aiablogisse kipuvad sissekanded tulema ikka vähemalt paarinädalase viitega. Umbes kuu keskpaigaks hakkas tarbeaed tasapisi saaki andma ja praegu saab juba pea iga päev peenralt või kasvuhoonest midagi korjata. Tomatid muudavad tasapisi värvi. Vahepealse kuumaga ei tahtnud nad viljuda, kuid kobaraid on siiski piisavalt ja tuleb muudkui juurde. Kurki saab kenasti, esimesed suvikõrvitsad on nopitud ning natuke aedube ja spinatit on sügavkülma pandud. Tavaliste kõrvitsate puhul püüan neid ise hoolega tolmeldada (panen isasõie emasõie kohale ja koputan seda kergelt) ning tundub, et seni on see tegevus olnud tulemusrikas - päris mitu kõrvitsanupsu on kosumas. Ega oskagi muud lisada, kui et nüüd saab lihtsalt nautida, kuidas kogu aeg viljad järjest valmivad.

Kurki tuleb päris hästi.

Ploomtomat 'Dartagnan'.

Mullu jäi taim üsna madalaks, kuid saaki sai normaalselt.

Tänavu on taim tunduvalt kõrgem ja rohkete kobaratega.

Madalakasvuline tomat 'Irma'.

Kaheharuliste kobaratega kirss-ploomtomat 'Mandat'.

Tomatiamplitest saab saaki varem kui kasvuhoonest.

Tomatitaimed, mis kasvuhoonesse ei mahtunud, kasvavad õues pottides.

Kasvult jäävad nad madalamad, kuid tomatipunne on küllaga.

Esiplaanil peedipeenar.

Osades kartulisortidel õied ei avanegi,

kuid 'Maret' pakub tõelist õieilu.

Jaanipäevaks kõrgeks kasvab rohi

Laulusõnad vastavad tõele, sest pika kuiva perioodi tõttu pole juba ammu muruniidukit välja võtnud. See-eest kastekannutrenn käib iga päev 😎

Nagu viimasel ajal ikka, kõigutab ilmataat ilma äärmusest äärmusse. Oli külm, siis tuli palav, kuid tundub, et jahedam kevadilm taimedele meeldis - öökülmi ju polnud - ja kõik on kuidagi väga lopsakas. Tarbeaia taimed said küll hiljem külvatud ja istutatud, kuid nad kohe oskavad ennast kokku võtta ja soojaga kiiresti edeneda. Tomatipunnidest, kartulipealsetest ja muust sarnasest ei hakanud pilte tegema, küll aga jäädvustasin suhkruherned, kes kasvavad mul esimest aastat, ja paprikad, kes said endale tänavu suisa oma maja.

Kuna ma ei tahtnud paprikaid enam tomatitaimede vahele pressida, siis soetasin neile minikasvuhoone või kasvulava - kuidas keegi seda nimetab. Seni tundub neile seal meeldivat, pisikesi paprikaid on küllaga ja esimesed viljadki juba korjatud, sest muidu ei jõua taimed kõiki vilju suureks kasvatada. Kaunad, mis peaksid värvi muutma, panin tuppa aknalauale järelvalmima, aga õnneks pole lugu, kui nad värvi ei muuda, sest kõlbavad hästi süüa ka n-ö toorelt.

Suhkruherne seemned ostsin sooduskampaania ajal mõttega kasvatada söögiks tõusmed, kuid millegipärast otsustasin ümber. Kuna suhkruhernes on madala kasvuga ja söögiks kaunad, kust ei pea herneid välja õngitsema, siis tundus see mulle sobivat. Ning tundub, et suhkruhernele sobib ka mu aed. Esimese õieni läks aega, kuid siis äkki oli õisi palju ja kui asja lähemalt uurima hakkasin, olid juba olemas ka kaunad, mis olid end kavalalt varjanud!

Ei mäetagi, mitu aastat tagasi ostsin jõulude aegu potikese salveid,

kes õnnestus säilitada aknalaual kevadeni. Siis istutasin salveitutsu mulda ja

nüüd laiutab ta kui hull.

Maasikaid olen potis kasvatanud ka juba mitu aastat,

kuid mullu läksid pea kõik viljad lindude kõhtu.

Tänavu (tänu naabrinaise soovitusele) tegin maasikatorni,

kus saaki on lindude eest parem kaitsta.

Esimese maasika jõudsin ise ära maitsta, kuid siis olid juba rästad jaol,

ja praegu on tornil võrk kenasti kaitseks peal.

Paraku kipub väikeses aias tarbe- ja iluaed aeg-ajalt sõna otseses mõttes segamini minema. Millegipärast oli viimases kompostmullas (mis on oma) hirmus palju salatiseemneid ja seetõttu leidub nii uutes peenardes kui ka vanemates, kuhu sai midagi uut istutatud, ikka päris ohtralt lehtsalatit - seega pea iga päev toidulaual 😋 Mõni näide ka.

Salat ja päevalill -

pea igas potis, kuhu midagi külvasin, oli kaaslaseks lehtsalat.

Võõrasemad ja salat.

Pinnakatteroos 'Amber Sun' ja salat.

Tõeline Tootsi peenar.

Mullu elutsesid siin rabarberid, kuid nendel on nüüd uus peenar.

Asemele said hübriidpojengid ja mustsõstar. Aga kuna esialgu ruumi oli,

siis tippisin sügisel nende vahele küüslaugud, kompotsmullaga trügis juurde

lehtsalatipere ning mõistagi leidub lisaks ohtralt mädarõigast,

kelle oma arust sügisel korralikult välja juurisin.

Praeguseks on salat peaaegu söödud ja

noor mahe mädarõigas purgis 😀

Ning ega's muud kui iluaia juurde. Mõni pilt juuni algusest ja siis jõudis koos jaanipäevaga kätte ka pojengiaeg. Pojengidele külm talv meeldis ja enamik neist on tänavu päris rohke õitsemisega - kes paremini silma jäid, pääsesid pildile.

Ühed hilisemad tulbid - nimi kahjuks kaduma läinud.

Middendorfi veigela.

Väikeseleheline sirel - suisa uimastava lõhnaga.

Kolkvitsia, kellel kõrgust praeguseks üle kahe meetri ja

tore on pildistada tema õisi taeva taustal.

Nooremana talle külmad ei meeldi ja ta võib natuke kiratseda,

aga kui kasvujõu sisse saab, tuleb temast uhke põõsas.

Pojeng 'Coral Fay' säras tänavu esimesena nagu päike.

ITOH pojeng 'First Arrival', istutatud 2018.

Kollane puispojeng ja ITOH pojeng 'First Arrival', istutatud 2021.

Laiksuse tõttu on jäänud viimastel aastatel taimi üles kirjutamata ja

nii on nüüd aias kaks 'First Arrivalit'.

Kollase õiega puispojeng, kes trügib igal aastal pildile.

Pojengid 'Velma Atkinson' ja 'Walter Mains'.

Pojeng 'Edulis Superba'.

Nagu kolm õde - valge tundmatu pojeng.

Pojeng 'Westerner'.

ITOH pojeng 'Callie's Memory'.

Õite poolest pisuke pettumus - guugeldades on värvus roosam.

Samuti on lehestik nii võimas, et kipub õisi varju jätma.

Valgekirju õiega tundmatu pojeng.

Nagu olen varemgi kirjutanud - üks mu lemmikuid.

Pojeng 'Sarah Bernardt', kes üle mitme aasta õitseb taas külluslikult.

Pojeng 'Thura Hires', kelle õied on suisa säravvalged.

Kui väga otsida, siis võib-olla märkab silm kusagil südamikus sidrunikollast.

Pikk peenar majaseina ääres.

Häid taimi mahub ühte peenrasse palju!

Külm kevad

Eelmine postitus oli "Aiahooaeg kogub hoogu", kuid paraku kogub see ikka hoogu, sest ilmad on na kõledad ja paljud taimed ei taha kuidagi edeneda. Isegi till, kes on tavaliselt kiiresti tärganud, venitas ninade mullast välja pistmisega nii kaua, et kavatsesin juba korduskülvi. Uue külvi pidin siiski osaliselt tegema soojalembestele aed- ja lattubadele. Ka spinat tärkas kasvuhoones väga kehvalt, seega võtsin selle väikese peotäie, mis kasvas, üles, nokkisin nende vahel tärganud spinat-ruutlehiku tited pottidesse, ja nüüd ootan, kuni nad kosuvad, et nad uuesti maha istutada.

Vaatamata külmale pole tegevusest puudust olnud. Tassisin taimi õue ja toa vahet nagu kass poegi ning seni on kõik elus. Tomatitaimed istutasin mai viimastel päevadel kasvuhoonesse. Tavalised kõrvitsad ja suvikõrvitsad on juba õuemullas, aga katte all. Sellegipoolest on mõnel suvikõrvitsataimel lehed valgeks läinud ja mõtlen, et äkist vahetan nad nende vastu, kes veel kasvuhoones pottides alles on. Ootan veel natuke, mida ilm teeb. Paprikad istutasin tänavu uude kasvulavasse ehk madalasse kasvuhoonesse. Eks näis, kuidas neile seal meeldib.

Redisesaak oli hea ja redised juba söödud.

Need redised külvasin märtsi alguses.

Kollased redised on kui minikaalikad.

Mäletamist mööda külvasin nad punastest peaaegu kuu aega hiljem,

kuid saak valmis vaid nädal-poolteist hiljem. Loodus on huvitav:

taim teab, et ilm on soojem ja edeneb märksa kiiremini.

Taimed maikuu keskel topeltkasvuhoones,

kus valgust on tunduvalt rohkem kui aknalaual.

Põõsatugedele lauajupid peale ja ongi riiul valmis!

Kila-kola vahel on kartulipotid, milles kartulid kenasti tärganud.

Praeguseks on nad mullatud ja juba harjuvad eluga õues.

Ilupeenardes lokkab umbrohi, sest pea iga päev tilgutab vihma ja rohides kipuvad näpud külmetama. Õunapuud alles lähevad õide. Ploomipuud küll õitsevad, aga juba kolmandat aastat järjest õnnistab ilmataat nende õitsemisaega tormituulte ja vihmasajuga, mistõttu saagilootus on kehv.

Püvililled rõõmustasid mind tänavu rohke õitsemisega.

Aiahooaeg kogub hoogu

Lühike vaheülevaade kevadistest tegemistest. Tundub, et nüüd on siis tõeline kevad käes. Hanede kolmnurgad lendavad muudkui üle pea ja muru on kirgaslilledest sinitäpiline. Tore on aias jalutada ja avastada eelmisel aastal istutatud taimi, kes oma ninasid mullad välja upitavad

Õunapuudele on hoolduslõikus tehtud ja hortensiapõõsad tagasi lõigatud. Tomatitaimedega läheb seni plaanipäraselt: amplitomatid kolisid eile toast aknalaualt kasvuhoonesse ja sel nädalal loodan suurekasvulised tomatid pikeerida. Nädalavahetusel panin ka esimesed kartulid maha ehk siis kasvuhoonesse potti ja varsti võiks külvata potti ka porgandid. Ning nii tasapisi see külvihooaeg kulgeb.

Kirgaslill on minu jaoks tõeline kevadekuulutaja.

Tomatipuu on valmis tehtud ja loodan,

et taimed pottides juurduvad kenasti.

Esialgu, kuna öösiti teeb veel külmakraade,

tõmban ööseks neile ikka katteloori ümber.

Taas uus aiahooaeg käes

Kalendrikevad on küll käes ning vahepeal on olnud tõeliselt ilusad päikeselised ja soojad päevad, kuid nüüd näitab kevad taas oma heitlikku palet ja ööd on korralike miinuskraadidega.

Esimesed külvid on mul tehtud nii aknalauale karpidesse kui ka kasvuhoonesse. Kevadkülvist räägiti ka möödunud nädalal Vikerraadio saates Huvitaja (24.03.2022). Jutt klappis päris suures osas minu arusaamadega ja hea oli kuulata mõttekaaslast. Kuid kahjuks ei räägita ikka palju just pottides kasvatamisest, mida püüan oma blogis tasapisi propageerida.

Aga mis siis praeguseks tehtud on. Märtsi alguses külvasin paprikad ja amplitomatid: esimesed on ninad kenasti mullast välja pistnud, teised vajavad aga juba pikeerimist. Kõrgekasvuliste tomatisortide külvamisega hoian end tagasi, ehkki see on raske. Plaanis külvata nemad kohe aprilli alguses, kui Kuu hakkab kasvama. Thuni külvikalendrit ma ei usu - olen proovinud -, kuid väike ebausk siiski on, mille järgi maapealsete viljadega taimed püüan külvata kasvava Kuu ja maa-aluste viljadega taimed kahaneva Kuu ajal. Aga et kribelevat hinge rahustada, hakkasin kasvatama söödavaid tõusmeid. Redised, päevalilled ja peedid tärkavad juba nelja-viie päevaga, siis varsti saab tõusmed nahka pista ja uued külvid teha.

Redised külvasin märtsi alguses ka kasvuhoonesse ja katsin kohe kattelooriga. Spinati külvamisega taas natuke ootan ja see on end õigustanud, sest praeguste öökülmadega ei edeneks taimed seal nagunii.

Natuke pildimaterjali ka.

Selleks ajaks, kui järgmised tomatikülvid aknalauale jõuavad,

saavad amplitomatid pikeeritud.

Kui järgmised tomatitaimed pikeerimist vajavad,

kolivad amplitomatid juba kasvuhoonesse,

sest neid on seal lihtne külma eest kaitsta.

Mõistagi ei pääse kevadel rohelise sibulata.

Paremalt piilub karp lambasalatiga.

Päevalille tõusmed - maitsevad nagu päevalilleseemned.

Neid on hea toorsalatitesse või ka vokiroogadesse lisada.

Nagu ikka, istutasin basiiliku potti, kust ta rändab suve alguses õue.

Tegelikult on mul neid juba kaks

ja ka üks petersell on ümber istutatud oma potti.

Juba sügisel kolisin kasvutelgi peenramaalt kasvuhoonesse - nii-öelda kasvuhoone kasvuhoones. Seal leiavad alguses külmemate ilmadega tomati- ja muud külmakartlikud taimed kaitset.

Redised on katteloori all tärganud ja edenevad jõudsalt iga päevaga.

Üsna aktuaalsetes värvides krookused.

Toredad lumekupud,

kes kui väikesed päikesed lume alt välja sulavad.

Rasvatihased toimetavad meie kandis aasta ringi.

Nad on äärmised mängulised linnukesed, kui neid jälgida.