Aiandus

Jaanipäevaks kõrgeks kasvab rohi

Laulusõnad vastavad tõele, sest pika kuiva perioodi tõttu pole juba ammu muruniidukit välja võtnud. See-eest kastekannutrenn käib iga päev 😎

Nagu viimasel ajal ikka, kõigutab ilmataat ilma äärmusest äärmusse. Oli külm, siis tuli palav, kuid tundub, et jahedam kevadilm taimedele meeldis - öökülmi ju polnud - ja kõik on kuidagi väga lopsakas. Tarbeaia taimed said küll hiljem külvatud ja istutatud, kuid nad kohe oskavad ennast kokku võtta ja soojaga kiiresti edeneda. Tomatipunnidest, kartulipealsetest ja muust sarnasest ei hakanud pilte tegema, küll aga jäädvustasin suhkruherned, kes kasvavad mul esimest aastat, ja paprikad, kes said endale tänavu suisa oma maja.

Kuna ma ei tahtnud paprikaid enam tomatitaimede vahele pressida, siis soetasin neile minikasvuhoone või kasvulava - kuidas keegi seda nimetab. Seni tundub neile seal meeldivat, pisikesi paprikaid on küllaga ja esimesed viljadki juba korjatud, sest muidu ei jõua taimed kõiki vilju suureks kasvatada. Kaunad, mis peaksid värvi muutma, panin tuppa aknalauale järelvalmima, aga õnneks pole lugu, kui nad värvi ei muuda, sest kõlbavad hästi süüa ka n-ö toorelt.

Suhkruherne seemned ostsin sooduskampaania ajal mõttega kasvatada söögiks tõusmed, kuid millegipärast otsustasin ümber. Kuna suhkruhernes on madala kasvuga ja söögiks kaunad, kust ei pea herneid välja õngitsema, siis tundus see mulle sobivat. Ning tundub, et suhkruhernele sobib ka mu aed. Esimese õieni läks aega, kuid siis äkki oli õisi palju ja kui asja lähemalt uurima hakkasin, olid juba olemas ka kaunad, mis olid end kavalalt varjanud!

Ei mäetagi, mitu aastat tagasi ostsin jõulude aegu potikese salveid,

kes õnnestus säilitada aknalaual kevadeni. Siis istutasin salveitutsu mulda ja

nüüd laiutab ta kui hull.

Maasikaid olen potis kasvatanud ka juba mitu aastat,

kuid mullu läksid pea kõik viljad lindude kõhtu.

Tänavu (tänu naabrinaise soovitusele) tegin maasikatorni,

kus saaki on lindude eest parem kaitsta.

Esimese maasika jõudsin ise ära maitsta, kuid siis olid juba rästad jaol,

ja praegu on tornil võrk kenasti kaitseks peal.

Paraku kipub väikeses aias tarbe- ja iluaed aeg-ajalt sõna otseses mõttes segamini minema. Millegipärast oli viimases kompostmullas (mis on oma) hirmus palju salatiseemneid ja seetõttu leidub nii uutes peenardes kui ka vanemates, kuhu sai midagi uut istutatud, ikka päris ohtralt lehtsalatit - seega pea iga päev toidulaual 😋 Mõni näide ka.

Salat ja päevalill -

pea igas potis, kuhu midagi külvasin, oli kaaslaseks lehtsalat.

Võõrasemad ja salat.

Pinnakatteroos 'Amber Sun' ja salat.

Tõeline Tootsi peenar.

Mullu elutsesid siin rabarberid, kuid nendel on nüüd uus peenar.

Asemele said hübriidpojengid ja mustsõstar. Aga kuna esialgu ruumi oli,

siis tippisin sügisel nende vahele küüslaugud, kompotsmullaga trügis juurde

lehtsalatipere ning mõistagi leidub lisaks ohtralt mädarõigast,

kelle oma arust sügisel korralikult välja juurisin.

Praeguseks on salat peaaegu söödud ja

noor mahe mädarõigas purgis 😀

Ning ega's muud kui iluaia juurde. Mõni pilt juuni algusest ja siis jõudis koos jaanipäevaga kätte ka pojengiaeg. Pojengidele külm talv meeldis ja enamik neist on tänavu päris rohke õitsemisega - kes paremini silma jäid, pääsesid pildile.