Kannatlikkuse kevad
Kevad tuli visalt, kuid kindlalt ja nüüd võib lõpuks öelda, et ta on kohal. Nagu ikka, kipuvad kevadise tööd mingil ajahetkel kuhjuma, aga tasapisi nad tehtud saavad.
Praegu on mul aiaelus kätte jõudnud üsna stabiilne aeg, ei taha enam kogu aeg midagi uut katsetada-istutada ja pigem keskendun olemasoleva hooldamisele ning nautimisele. Kuid pisikesi üllatusi ja avastusi aeg-ajalt ikka jagub.
Pisuke pildimaterjal ka mõne nädala tagant ja vähe värskemast ajast.
Varakevadised puškiiniad, kel taustaks murulauk.
Kirgaslill on imeline eriti varajane tegelane.
Tore on teda muru sees kasvatada.
Linnukesed hoolitsevad ikka selle eest,
et kevadel oleks tore lillemuru.
Lõokannused on hakanud tõeliselt laiutama.
Kõik lilled on kaunid, lõokannus nende seas.
Kuldtäht on samuti väga hästi kodunenud.
Nõukaajast pärit nartsissid - imelise lõhnaga.
mitte nagu tänapäeva udupeenetel sortidel,
kelle ilu kipub mõne aastaga kaduma, teinekord koos sibulatega.
Nõukaajal olid need tulbid ülipopulaarsed, aga kahjuks nime ei tea.
Hakkasin maast kuivanud puulehti ära korjama ja
oh üllatust - leidsin pisikese okaspuutite. Algul arvasin,
et tegu on nulubeebiga, aga tõenäosus suurem,
et kasvama on hakanud hõbekuusk. Eks aeg näitab.
Midagi ka potipõllunduse poole pealt. Peenralt ja kasvuhoonest saab juba üht-teist suhu pista. Tomatitaimede maha istutamisega ei kiirusta, aga taimed aklimatiseeruvad kasvuhoones, samuti paprikataimed oma minikasvuhoones.
kes kasvavad kui põõsad. Paremal suurtootja kraam - hmm...
Nagu näha, kasvavad jõudsalt ka salat ja redised.
Praegu on kõik juba tarbimiseks valmis.
Pottidesse pandud kartulid tahavad juba õue.
ja ootavad oma istutusjärge.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar