esmaspäev, 10. juuni 2019

Varajased õitsejad


Kuna tänavu kevadel on olnud juba palju lämbet suvesoojust, näitavad nii mõnedki taimed iseäranis varakult õisi. Jalutasin taas kaameraga aias.

Kollane puispojeng on tänavu varajane ja erakordselt õiterohke - lugesin kokku 38 õit. Korra on ta ümber istutatud ja ta võttis uue natuke varjulisema koha hästi omaks. Soetatud sai see taim 2006. aastal, mil sedasorti pojengid olid alles uus nähtus ja istikuäri müüski seda lihtsalt nimetu kollaseõielise Jaapani puispojengina.
 



Lupiinid on samuti aias korra kolinud ja elutsevad jõudsalt. Saavad ka lauspäikeses hästi hakkama.
 
Longusõieline ehk Prestoni sirel ja nipponi enelas 'June Bride'. Istutatud vastavalt 2007 ja 2005.
Kuid enelaga oli see tore lugu, et oma endises kohas hakkas ta hirmsasti laiutama ja kuna uue koha leidmisega oli raskusi, otsustasin ta ära anda - kahjuks soovijat ei leidnud. Nii ootas ta kevadel, juured taeva poole, oma maise teekonna lõppu, kui äkki märkasime, et ta hakkab pea alaspidi asendis vapralt lehte minema. No mis seal ikka, kui elutahe nõnda suur, tuli talle uue koha otsimisega rohkem pingutada ning praegu on tal avar kasvukoht, kus ta saab toredate õiekaartega uhkeldada.
 
Enelas 'June Bride' paar päeva hiljem uhkes õiteehtes.
 

Pisikeste titeroosade õite ja imelise lõhnaga pargiroos, mis jõudis mu aeda samast naabruskonnast hää tuttava aiast. Nime ei tea, pärit sügavast nõukaajast.
 
Pojeng 'Primavere', istutatud umbes 2007.
 

Pojeng 'Coral Fay', istutatud 2007.
Kuna elutseb varjus, on ta seni olnud üsna tagasihoidlik õitseja, kuid väga visa.
 
Minu jaoks nimetu varajane tumepunaste õitega pojeng, kes pärit jällegi sügavast nõukaajast.


Siberi iirised ja kaselehine enelas 'Tor'. Viimane sai kolm aastat tagasi terrassi ümberehituse tõttu maani maha nuditud, kuid praeguseks on ta jälle ilusasti taastunud.
 

Väikeseleheline sirel. Tore kompaktne põõsas ja ülitugeva, suisa uimastava lõhnaga õied ning põõsake on nagu roosa vahukuhil.
 
Kollaseleheline ebajasmiin ja väikeseleheline sirel.
 
Pole küll õitseja, kuid kuidagi kutsus pilti tegema. Nulg, kes pidavat olema meie oludes kõige kiirema kasvuga okaspuu, ja kasvu kiiruse suhtes ei saa tõesti nuriseda.
 
Veigela 'Nana Purpurea'.
 
Varajane veigela.
 

Veigela 'Red Prince'.
Vaat tema on tubli ja õitseb peaaegu kogu suve.
 
Ning lõpetuseks roniroos 'Põhjatäht', kes tavaliselt õitseb südasuvel, praegu aga on majaseina ääres juba hulga õiepungi avanud. Üks hiiglama vahva roniroos, kes ei karda külma ega kuuma ning vohab hullumoodi.







Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar