Taas suvine kartulivõtt

Nõndaks, aeg jõudis nii kaugele, et enam ei kannatanud ja pidin esimese kartulipotiga oma uudishimu ära rahuldama. Ausalt öeldes ei näinudki ma õieti, et selles potis oleks kartul õitsenud, aga praegu hakkasid pealsed juba tasapisi kuivama ja suur huvi oli näha, kas ja kui palju on siis mugulaid tulnud. Rõõm oli suur, sest arvude keeles väljendatuna oli saaki võrreldes mullusega tervelt 20% rohkem.

Niimoodi see kartulivõtt välja nägi - kile alla ja pott kummuli.
Kartuli panin maha märtsi lõpus.

Poti suurus on 19 liitrit ning kartulit sain kilo ja kakssada grammi (mullu oli saak kilo).

Maha panin ilmselt kolm kartulit, aga tõenäoliselt piisaks sellise poti kohta kahest,

sest siis oleks mugulatel rohkem ruumi kasvada.

Mured tomatimajas

Täpselt sellise pealkirjaga artiklis on kirjeldatud tomatitaimede haigusi ja nende tõrjet/leviku pidurdamist. Senimaani olin sellistest muredest üsna vaba, kuid tänavune suvi mängis mulle vingerpussi. Järeldusi tehes võiksin öelda, et ise ilu tegija ehk et:

1) ei söandanud varem kasvuhoone ust ööseks lahti jätta, aga seda peaks tegema juba üsna varakult;
2) ikka kipun kasvumajja liiga palju taimi istutama ja seetõttu on neil seal kohati päris kitsas;
3) ka olen liialt lootnud katuseluukide automaatavajatele, aga kahjuks nendest ei piisa.

Veel paar tähelepanekut: meil on kaks kasvuhoonet, millel on üks erinevus, nimelt ühel on ainult katus kihtplastikust, aga teisel ka seinad ning tundub, et plastmaterjalist on siiski nii palju abi, et hoiab kasvuhoones temperatuuri natukese ühtlasema ja seal nii palju muret pole.
Teiseks kasvatan juba mitu aastat tomateid ka lihtsalt õues potis seina ääres, kus päris palju päikest. Isegi praegusel suht külmade öödega vihmasel ajal on seal taimed väga ilusad, viljumisega probleeme pole ja tomatid saavad valmis ehk vaid nädal aega hiljem kui kasvuhoones. Sordid on väga erinevad, kuid kõik ühtmoodi tublid: 'Black Cherry', 'Black Trifle', 'Irma' ja mingi tundmatu oranži viljaga tomat, mille seemneid olen ise korjanud-kuivatanud. Nii et praegusel ajal ei paista enam kehtivat ütlus: "Ma ei saa kahjuks tomateid kasvatada, sest mul pole kasvuhoonet." Saab küll!

Kokkuvõtteks: taimedele tuleb kasvamiseks ruumi võimaldada ja kasvuhoone uks juba võimalikult vara lahti jätta, kui ilmad heitlikud ja päevased-öised temperatuurivahed suured. Otsustasin ka, et ei kasuta enam korduvalt samu puidust toestuskeppe (sidumisnööri vahetan juba niigi). Tomatisordid võiks valida endale tuntud ja kindlamad, sest tänavu katsetasin palju uusi Vene päritolu sorte, mis on küll väga saagikad, kuid tunduvad haigusaltimad, aga võib-olla on põhjus siiski ainult kehvas aastas - mine tea.

Õnneks saaki siiski nii palju on, et isu saab täis süüa,

kuid hoidiste jaoks palusin juba sõbrannalt tomatiabi.

Tomat 'Sladkoje Derevo'.

Seni üks tervemaid sorte, imeilusate pikkade kobarate

ja oma nime õigustavate magusate viljadega.

Tomat 'Indigo Rose'.

Nii mõnelegi, kes pole seda toredat tumedat tomatit varem kasvatanud,

on mõistatus, millal viljad valmis saavad.

Vili on valmis siis, kui selle roheline osa roosaks värvub.

 Nagu näha, saaki saab.

Tagapool on kõrgema kasvuga tomat 'Verlioka'.

Ilus tiheda viljalihaga keskmise suurusega vili ja väga saagirikas sort.

Esiplaanil on madalam 'Mato' ...

 ...paraku lähemal vaatamisel on 'Matol' hahkhallitus tugevalt küljes

ja kahjuks pean tõdema, et juba teist aastat järjest.

Niimoodi need lehed kollaseks lähevad.

Aga õues kasvuhoone otsas, kus pole katusesiilugi varjuks,

kasvab uhkelt madal tomat 'Irma'.

Kõrgust on tal mulle vaevu puusani ehk umbes 80 cm.

Möödaminnes tegin ka mõne klõpsu aias, sest lilleilu leevendab muresid.

Elulõng 'Uno Kivistik' ja Mandžuuria elulõng.

Viimane kasvab praegu mul tegelikult potis, oodates uut kasvukohta,

kuid on ennast kannatamatult nurga tagant välja upitanud.

Elulõng 'Minister',

kelle õis peaks olema kuue kroonlehega,

aga tänavu on millegipärast neid ainult neli.

Aed-leeklilled ehk floksid.

Tore on pildistamiseks uusi nurki leida,

Liiliate ja päevaliiliate aeg

Tundub, et liiliadki on ühed mu lemmikud, sest hangitud on neid aegade jooksul päris palju. Toredad värviküllased taimed, kes on üsna vähenõudlikud nii mulla kui ka valguse suhtes - eelistavad isegi pigem natuke varju kui täispäikest. Päevaliiliad seevastu naudivad ikkagi päikest. Las pildid kõneleda enda eest.

Aasia liilia 'Tigerplay'. 

Aasia liilia 'Tribal Kiss'.

Kahjuks pole kõikide liiliate nimesid üles tähendanud,

kuid ega see nende nautimist sega.

Liiliameri.

Täidisõieline liilia.

Liilia 'Yellow Star'.

Vahepalaks puishortensia 'Annabelle'.

Alles nooruke, minu aias on tal kolmas suvi,

aga tänavu annab juba aimu oma tõelisest ilust.

Aed-päevaliilia 'Custard Candy'.

Minu teada ainuke päevaliilia, kes lõhnab - vähemalt minu peenras.

Aed-päevaliilia 'Daring Deception'.

Aed-päevaliilia 'Elegant Candy'.

Aed-päevaliilia 'Mildred Mitchell'.

Aed-päevaliilia 'Night Embers'.

Lõpetuseks aed-leeklill 'Blue Paradise'.

Päevavalguses on ta pigem violetne,

kuid õhtuhämaruses sinisest sinisem.

Juulikuu aias

Ega's roosid teisi taimi varjuta ja peavad nemadki imetletud saama. Ehkki tänavu pole ilmad taimi hellitanud - kord korralik põud, siis vaheldumisi päikest ja padukat -, on nad kenasti vastu pidanud ja nüüd on, mida pildile püüda.

Elulõng 'Ville de Lyon'.

Senimaani on ta olnud lihtsa õiega, nagu peab,

kuid tänavu rõõmustas ta mind täidisõitega!

Elulõnga taustal uhkeldab paakspuu lõhislehine vorm 'Aspleniifolia'.

Elulõng 'Huvi'.

Viimasel ajal ilmselt tänu kliima soojenemisele

on elulõngad väga varajased õitsejad,

ilmutades oma ilu juba jaanipäeva paiku.

Õunapuu vallutanud roniv hortensia.

Pojeng 'Thura Hires, istutatud 2015,

kuid õisi nägin esimest korda alles tänavu.

Taim pärineb Sulev Savisaare kollekstioonist.

Taustal piilub suureõieline tõnnike.

Minu üllatuseks elasid pojengid tugevad paduvihmad üsnagi hästi üle

ja nii mõnigi nendest õitseb veel siiani.

Pildil olev 'Angel Cheeks' lõpetas õitsemise alles paar päeva tagasi.

Kaunis veigela 'Red Prince' on tara vahelt välja trüginud,

sest aias tal päikesevalgust napib.

Ta on üks igavesti tubli õitseja, kes viimasel ajal õitseb peaaegu suvi läbi.

Õied kõnelevad enda eest.

Esiplaanil on suureõieline tõnnike, kellest mööda vaadata ei saa.

Õitseb pikalt ja on meeldivalt vähenõudlik.

Terrassiäärne peenar, kus laiutavad põõsasmaranad, astilbed ja harilik perovskia.

Olen väga rahul, et ei teinud sinna roosipeenart,

nagu alguses plaan oli.

Juba avavad ka esimesed päevaliiliad õisi.

Liiliate nimedes pole päris kindel. Osa neist on soetatud üsna ammu

Kloostrimetsa Puukoolist ja nad olid venemaist päritolu,

mistõttu on neid raske tagantjärele määrata.

Sel pildil peaks olema 'Italia'.

Sellel kaunitaril on nimi kahjuks kaotsi läinud.

 Peaks olema 'Mlechnyi Put'.

Aasia hübriidliilia 'Duble Fata Morgana'.

Esiplaanil on meserva iileks 'Blue Princess', istutatud 2001. Paar aastat hiljem sai talle kõrvale istutatud ka 'Blue Prince', et näeks rohkem punasid marju, kuid tõeliselt dominantse naisolevusena emane taim lihtsalt lämmatas isase oma kasvuga. Aga pika sooja kevade korral saab ilma isastaimetagi üsna rohkelt punaseid marju näha.

Iileksist paremal kõrgub harilik sarapuu 'Contorta'.

Aga mõistagi on ilutaimede kõrval palju tegemist ka potipõllumaal ja kasvuhoones. Esimesed tomatid saavad valmis ja kogu aeg käin vaatamas, kas tavalistel ja suvikõrvitsatel on mõni punn külge jäänud - nagu mu vaatamine midagi aitaks! Ning sirguvaid taimi silmitsedes tekivad ideed ja plaanid juba järgmiseks hooajaks.

Mingil ajal loobusin porgandipeenardest, kuid ühest telesaatest jäi meelde,

et porgandit võib kasvatada ka potis. Ja kuna ühe seemnetellimusega

tuli kingituseks kaasa ka pakk porgandiseemet,

külvasingi need potti: ei mingit muret rohimisega ja

esialgu tundub, et saaki saab hästi.

Tomatisaak paistab tulevat ikka tavapärane.

Pildil peaks olema minu jaoks uus sort 'Buket Sibiri'.

'San Marzano 3'.

'Mato' ja 'Verlioka'.

Kuna kõik taimed ei taha kunagi kuidagi kasvuhoonesse ära mahtuda,

siis olen avastanud, et tomateid saab edukalt kasvatada ka õues potis.

Viljade valmimisaeg on pisut hilisem, aga saaki annavad ikka kuni esimeste külmadeni.

Kõrgema kasvuga tomati saab suures potis edukalt toestada taimetoega.

Isegi tänavused külmad ööd ja paduvihmad pole saagikusele kahju teinud.