Pildilisi meenutusi kevadest
Pole parata, kevad ja suvi möödusid nii, et pilte jõudsin teha ja aeda nautida, kuid blogini käsi ei ulatanud. Aga kui juba fotosid sai meenutuseks klõpsitud, siis tuleb need ka üles panna.
Ega midagi väga uut pole, kuid ikka näen aeda ja taimi natuke teisest vaatenurgast ning hea võrrelda, kuidas nad aastatega edenevad ja muutuvad.
Middendorffi veigela on läinud iga aastaga uhkemaks ja
kliima soojenemise märgina teeb suve lõpupoole veel
teisegi tagasihoidliku õitsemise.
Taas on mu aeda elama jõudnud ahtalehine pojeng,
keda tuli kaua otsida.
Tulbid õitsesid rohkelt ja millegipärast köitsid nad mind tänavu oma õitega, mis lähemal vaatlemisel on oma värvikombinatsioonides ääretult huvitavad. Loodetavasti said neile õiged nimed juurde.
Tulp "Queen of Night".
Kui õunapuu all istun ja kohvi joon,
avaneb selline vaade.
Sõbranna kinkis üheksa aastat tagasi rododendroni,
aga too õitses ikka üsna nirult.
Kuid pärast sõbranna lahkumist puhkes ta äkitsi üleni õide.
Taastatud lupiinipeenar.
Pojengid õitsesid keskmiselt hästi. Mõni rikkalikult, mõni vähem rikkalikult, kuid neid sorte oli vist ainult kaks, kes üldse õit ei näidanud.
kuid oma nimega "Purple" see kokku ei klapi.
Kunagi oli neid kaks põõsast, aga kuna tema
küll imelised täidisõied paistavad lehemassi seest halvasti välja,
siis läksid nad kahjuks likvideerimisele.
Kuid ühe poja jätsin alles ja tänavu nägin taas õisi.
Kollane puispojeng, kelle nime kahjuks ei tea. Taas üle kahekümne õie.
Praegu pole puukoolides ega istikuärides enam puispojengi müügil näinud.
Vahe itoh pojengiga siis selles, et puispojengil ei kao varred talveks,
vaid ta viskab lihtsalt lehed maha.
Pojeng "Buckeye Belle".
Liblikas Admiral.
Pojeng on nimelist soetatud samuti "Raspberry Sundae",
kuid tegelikult on tegu mingi tundmatu sordiga.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar