reede, 12. jaanuar 2024

Kokkuvõte eelmisest hooajast


Parem hilja kui ... Praegu on juba pikka aega suur külm ja palju lund, aga selle üle võib ainult rõõmustada, sest meie kliimavöötme taimed just seda tahavadki, et järgmisel suvel kaunist silmailu pakkuda. Ikka mõni näide ka.

Hariliku sarapuu "Contorta" ilu tuleb esile just lumisel talvel.

Jugapuud olen püganud nii palju, et säilitada põõsa tihedus,
ja kui lund parasjagu, ei paindu oksad enam maani.

Üheksakümnendate lõpus istutatud
Kanada kaljukadakas "Blue Arrow" on praegu nagu kaksiktorn,
kuid alguses mulda pannes nägi ta välja nagu niru saunaviht.

Kadakale lubati hästi aeglast kasvu, umbes seitse sentimeetrit aastas,
aga ju talle koht meeldib, sest kasvu tuli aastas tublisti rohkem
ja praegu on ta juba tõeline dominant.


Nüüd siis möödunud suvest peamiselt tarbeaias. Kevadel oli nii palju aega, et kõik sai korralikult maha istutatud ja külvatud, aga suvel röövis remont suure osa tähelepanust ja ajast. Kuid miinimum sai tehtud, umbrohi päris üle pea ei kasvanud ja saaki sai omajagu. Ühest küljest oli suvi küllaltki vesine ja osale taimedest kippus mädanik külge tulema, aga teisest küljest andis taevataat ilusa pika sooja suve lõpu ja sügise alguse, mis korvas nii mõndagi.

Kiidan taas nii latt- kui ka aeduba, mida sai lahedalt süüa, naabritelegi jagada ja sügavkülma panna. Arvestades ubade ruumivajadust ja saagikust on nad kahtlemata minu valikute esirinnas.

Lattuba "Neckargold".

Lillerestil kasvab neli taime.

Lattuba "Blauhilde".

Tänu soojale suvelõpule korjasin veel 4. oktoobril sellise saagi.
See kausitäis aedube oli suvel juba kolmas saak!

Nagu eelmiselt pildilt näha, tuli ka kenasti paprikat.
Kuigi suvel kippus mädanik taimi kimbutama,
kosusid nad suve lõpuks hästi.

Pisikesi kibepipraid oli lihtsalt tore vaadata.

Sedakorda panin kartulit nii pottidesse, tünni kui ka maha. Alguses arvasin, et läksin vist natuke liiale, aga kõik kasvasid hästi. Tegelikult on poti ja tünni kohta varem rohkemgi saaki tulnud, aga kui kõik kokku arvestasin, siis sain kokku 14 kg kartulit. Pole paha! Praegugi on veel natuke tillemaid alles.

Mullu panin siis lisaks pottidele ja tünnile kartuli ka maha, nagu peab,
sest seemet lihtsalt jätkus. Sordi nime ei mäleta, mingi varajane
ostetud Juhani Puukoolist. Nii suuri kartuleid pole varem saanud.

Vao tegin kasvuhoone äärde ja pikkust oli sel vaid 2,5 m.
Punane kartul on "Maret", kollane ostetud seeme Juhani Puukoolist.

Selle saagi sain pottidest.

Niimoodi see kartulivõtt mul anumatest käib.

See saak on tünnist.

Peedid kasvasid taas hästi. Jälle üks tore ja vähenõudlik köögivili. Alguses tuleb natuke kasta, kuid siis saavad juba ise hakkama.
Olin nii laisk, et ei viitsinud liiva keldrisse tassida ja jätsin peedid liiva sisse kasvuhoonesse. No kes siis võis arvata, et tuleb kakskümmend kraadi külma. Põhimõtteliselt taluvad peedid külma küll ja punastega ei juhtu midagi, aga kollaste asemel on mul nüüd mustad peedid, kuigi maitseomadused on samad.

Nii nad kõrvuti kasvasid, punane ja kollane.

Saagi korjasin siis, kui maad kattis juba esimene lumekirmetis.

Porgandi külvasin jälle potti ja sedakorda kärbsekindlama sordi "Flyaway". Tasus ära.

Nagu näha, võtsin ka porgandid üles oktoobri lõpus,
kui maa oli juba valge.

Suvikõrvitsad kasvasid jälle väikeses kilekasvuhoones, tavalised kõrvitsad aga kompostipeenral. Suvikõrvitsa saak oli kena ja viimased sõime veel detsembris. Harilikku kõrvitsat sain arvult ju samuti hästi, aga nad olid ikka tõelised pisikesed nunnud. Vaat et mõni suurem õun oli väikesematest suurem. Ei meeldinud neile see suvi.

Minu nunnud kenasti suuruse järjekorras.

Tomatitaimed edenesid rahuldavalt ja saak oli keskeltläbi hea. Jätkus söömiseks ja sisse tegemiseks ning viimased tomatid avastasin aknalt siis, kui detsembri keskpaik oli juba möödas.

Tomat "Indigo Rose" tegi teistele silmad ette.

Saime detsembris peotäie oma tomatitega maiustada.

Ning muidugi panin sügisel taliküüslaugu maha, sest see on jällegi üks vähemõudlik köögivili. Ja seda sööme kohe päris palju, nii et tasub kasvatada.

Mullune küüslaugusaak.

Kõige muu kõrval oli aias väga seenerohke hooaeg. Neid on ennegi seal kasvanud, aga möödunud suvel oli neid ikka väga, väga palju suisa suurte ringidena.


Kahju, et ei kõlvanud süüa.

Pikk sügis meeldis iseäranis roosidele, aga ka teistele lilledele, kes tegid veel teise õitsemise.

"Eden Rose" septembri lõpus.

Pinnakatteroos "Amber Sun" oktoobri keskel.

Teine pinnakatteroos uhkelt õitsemas,
mesimumm toimetamas ja taustal õunad korjamist ootamas.

Muide õunasaak oli meeletult hea.
Pildil on vana hea "Sügisjoonik".

Augustis istutasin potist peenrasse ühe kukekannuse
ja tänu soojale sügisele kinkis temagi oktoobris õie.



 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar