Õlikõrvitsast

Veel hooaja lõpetuseks lühike ülevaade õlikõrvitsast, sest kogemus mulle uudne.

Kuna kõrvitsale oli tekkinud plekike, ei saanud teisti, kui pidin kõrvitsa ära tarvitama. Kasvatakse teda ju ikka seemnete pärast, aga teadsin, et õlikõrvitsa viljaliha kõlbab ka hästi süüa, ehkki tavalisest see siiski natukene erineb. Niisiis ...

Kõrvitsa kaal oli 2,5 kg ringis.

Lahti lõikamisel tekkis viljalihale

pärlendav õlisena tunduv mahlakiht.

Ja kanäe, sees sellised seemned, nagu poes müügil!

Viljaliha tundus natuke vesisem - muudmoodi seletada ei oska.

Seemneid tuli kokku 65 g.

Ühest osast kõrvitsast keetsin püreesupi,

teise osa otsustasin teha lihtsalt püreeks.

Tükeldasin ja aurutasin, kuid ehkki aurutasin tükke

tavalisest poole kauem (u 45 min), jäid need ikka veidike krõmpsud.

Sama oli ka neid keetes, sestap keetsin kõrvitsatükke

enne teiste ainete lisamist umbes 15 minutit.

Siis vajutasin tükid pudrunuiaga väiksemaks

ja püreestasin köögikombainis.

Püree jäi õige pisut teraline, aga mind see ei seganud.

Sama oli ka supiga, mille puhul tundus,

nagu sellesse oleks lisatud natuke mannat.

Püreestamisel lisasin paar supilusikatäit vett,

sest püree tuli päris paks.