Kuidas kulges suvi 2021 tarbeaias

Tegelikult on mul ilu- ja tarbeaed omavahel üsna läbi põimunud ning ega kitsavõitu linnaaia puhul teisti saagi. Eraldi on väike n-ö põllulapp ja kasvuhooned ning ülejäänuga käib asi nii, et otsi kohta, kus sa saad. Aga üldjuhul tuleb saaki ikka nii palju, et jätkubendale ja jääb ülegi.

Tomatitaimede kasvuhoonesse istutamisega ilmselt jällegi natuke kiirustasin. Oli nädalake sooja ja nii nad kasvuhoonemulda said, mõni ka õue. Kuid siis tuli pikk külm ja vihmane periood, mis tõmbas nende kasvu kinni, edasi jälle kuumaperiood, kuid taimed kosusid ja saaki sain normaalselt.

Aga pean eraldi eraldi kiitma amplitomateid, sest nemad vohasid päris korralikult ja hakkasid juba üsna varakult saaki andma, mistõttu kasvuhoonetaimede hilisem saak ei tekitanud muret.

Ja veel. Kui olin esimesest potist kartulisaagi üles võtnud - mäletamist mööda hulk aega pärast jaanipäeva -, istutasin sinna potti ise kompostimullas tärganud tomatitaimed. Nad jõudsid kenasti tomatid külge kasvatada ja sügisel ilmade jahenedes tõstsin poti kasvuhoonesse, kus tomatid jõudsid värvigi omandada.

Seega järeldus: kasvuhoonetaimedega pole mõtet kiirustada, aga amplitomatid võib küll juba päris varakult mulda pista.

Viinamarjatomatite saak oli hea, kuid seekord istutasin nad kasvuhoone uksele lähemale ja see koht neile nii väga ei meeldinud. Tahavad ikka soojemas olla.

Uued sordid 'Oasis' ja 'Belle' said minult hea hinnangu.

Viljad valmisid küll teistest hiljem, kuid tomatid olid kõvad ja lihakad

ning sobiva keskmise suurusega.

 

'Fantasio' - ennast tõestanud sort, kes valmistas taas heameelt.

Pilt kõneleb enda eest - saagi üle oleks patt kurta.

Paprikad alustasid paljutõotavalt, tärkasid hästi, õitsesid ja kasvatasid viljad külge. Kuid nii see jäigi - igalt taimelt üks kaun. Ainult 'Hamik' rõõmustas mind mitme kaunaga. Ei tea, kas nende jaoks võis olla liiga palav või kiirustasin ma nende kasvuhoonesse istutamisega? Aga seda peab küll ütlema, et nagu kõige muuga on omakasvatatud paprika maitse ikka hoopis midagi muud kui poest ostetul!

Paprika 'Arlequin'.

Paprika 'Montana'.

Spinat - kes vähegi seda taime austab, tasub selle kasvatamine ennast küllaga. Nagu olen juba rääkinud, kasvatan kevadel kasvuhoones esimese saagi tavalist spinatit ja selle valmimisajaks on tärganud möödunud aastast mulda jäänud seemnetest spinat-ruutlehiku taimed, kes annavad saaki kuni varajaste külmadeni.

Spinat-ruutlehikul on paksud mahlased lehed ja peaks olema näha,

kui palju kõrvalharusid on ühel varrel.

Augusti alguses kogusin esimese suurema saagi ja nii nägid taimed välja,

kui olin varred üsna madalalt ära lõiganud...

... ning septembri lõpuks oli kasvanud uus spinatimets.

Suvikõrvitsataimedele jätsin kasvutelgi peale ja üle mitme aasta sain korraliku saagi. Telk kaitses külma ja vihma eest ning kuumal perioodil polnud vahet - uks ja aknad olid kogu aeg lahti. Siiski - püüdsin ise hoolega emasõisi isasõitega tolmeldada. Kuna ei jaksanud kõiki suvikõrvitsaid ühtejärge ära süüa, jäid need mõneks ajaks seisma - isegi paariks kuuks - ning jahedas keldris säilisid nad väga hästi. Viimase suvikõrvitsa sõime detsembris, ainult et siis tuli juba seemned ja koor eemaldada, sest need olid väga kõvaks läinud.

Suvikõrvitsa tagant piilub tavaline kõrvits.

Tavaliste kõrvitsate koha pealt ei saa ka nuriseda, aga ka nende puhul mängisin ise tolmeldajat. Iga taim andis ühe korraliku kõrvitsa ja meile nendest jätkus - kaks ootavad veel praegu oma järge. Tegin taimedele värskest kompostist korraliku peenra ja tundub, et neile see meeldis ja lindudele ka, kes peenra äärt muudki laiali siblisid. Alguses olid taimed katteloori all, mille ilmade soojenedes eemaldasin.

Kõige suurem kõrvits kaalus lõpuks 8 kg.

Väiksemad kõrvitsad olid 3 ja 4 kg.

Ühed mu vaieldamatud lemmikud on põõsasoad ja lattoad. Mõlemad annavad oma vähenõudlikkuse juures rikkalikku saaki. Ainult et lattuba tegi seekord väikese vingerpussi. Oli teda kasvamas nii majaseina ääres võrel, põllumaal taimetoel kui ka kasvuhoones. Ja vaat taimetoel kasvavatelt taimedelt sain ainult üksikud kaunad - varem pole seda kunagi juhtunud. Ainuke järeldus, mida oskan teha, on see, et taimi oli liiga palju ja tekkis lihtsalt üks ehtne tihe silotorn. Tavaliselt olen toele pannud kolm-neli taime, kuid seekord olin pannud neid millegipärast topelt. Ahnus ei vii kusagile!

Vaat selline uhke lattoataimedest "silotorn".

Kasvuhoones kasvas lattuba jõudsalt...

... koguni nii jõudsalt, et trügis aknast välja.

Õisuba pakub silmale...

... ja patta.

Saak oli rohke.

Need oad on korjatud septembri lõpupoole.

Porgandid kasvasid taas potis. Porgandikärbeste seas oli levinud info, et minu aias saab jälle porgandit, nii et loori peaks potil kauem peal hoidma. Samuti ei tasu harvendamisega kitsi olla.

Pihlakas - taas üks tore taim, kes pakub nii silmailu kui annab ka mammu, mida suhu pista ja moosiks keeta. Mõne aasta eest sai valitud istutamiseks kultuurpihlakad, kel magusam mari, aga paraku maitseb see magusam mari lindudele samuti hästi. Nii juhtuski, et ühelt puult sain marju ainult natuke maitsta, teiselt jõudsin ikka pooled ära korjata.

Pihlakas 'Mitšurinskaja Dessertnaja'.

Marjadest tegin pildi ja mõtlesin, et ootan veel nende täielikku valmimist,

kuid nii ma nendest ilma jäingi. Mari on tal tõesti mahedalt magus.

Pihlakas 'Ullung'.

Leht ilus ja mari mahe.

'Ullung' on tõeline pilgupüüdja.

Lindude hinnangul sai mari aga teise koha.

Lõpetuseks ei saa mööda ka kartulist. Kartul on leidnud mu aias kindla koha. Kasvas ta nii tünnis kui pottides ja peotäis oma saaki on veel alleski. Kuna kartulikasvatusest on varasemates postitustes juba juttu olnud, siis lisan ainult paar pilti.

Saak potist augusti lõpupoole.

Saak tünnist septembri teises pooles.

Juba teist aastat järjest oli ploomidel nigel õitsemisaeg ja sügisel oli puude otsas tühjus. Seevastu õunasaak oli külluslik.

'Tellissaarel' ei mäleta kunagi nii palju õunu,

olid teised nagu suured viinamarjakobarad.