Tomatitaimedest

Märtsis on viimane aeg tomatiseemned üle vaadata ja siis need ka mulda pista. Nagu alati, olen sorte hankinud rohkem, kui kasvuhoonesse mahub. Mullu oli vähemalt suvi nii soe, et mõni taim sai potiga ka õue pandud ja saaki andsid nad kenasti.

Aastate jooksul on mul välja kujunenud mõned kindlad lemmikud nii kasvu, saagikuse kui ka maitseomaduste poolest, kuid pidevalt katsetan ka uusi sorte. Samuti on tähtis, et neid saaks talveks salatite koostises ja muude toodetena purki pista. Aga ketšupiks sobivad tegelikult nad kõik :)

Lemmikute hulka kuuluvad raudselt madalakasvulised 'Mato' ja 'Fantasio', kirsstomatitest 'Gardener's Delight', kollastest 'Goldene Königin', 'Lemon Boy' ja 'Banana Legs', ploomtomatitest 'Dyno' ja 'San Marzano' ning nn mustadest 'Indigo Rose' ja 'Noire de Crimee'.

'Indigo Rose'

Ilmselt 'Mato' või 'Fantasio'



Mullu katsetasin näiteks väga huvitavana tunduvate sortidega 'Red Currant', 'Yellow Currant' ja 'Black Currant'. Currant on eesti keeles 'sõstar' ja kui kaks viimast olid suuruselt pigem kirsstomati mõõtu, siis esimene oli tõesti nagu punane sõstar. Tomat oli maitselt magus ja välimuselt kahtlemata dekoratiivne, kuid korjata oli teda tülikas ja samuti ei leidnud ma talle erilist kasutust peale salatite. Saak oli väga hea, aga taim ise oli metsik ja üritas kasvuhoonest džunglit teha - andmete poolest pidavat see sort olema nii-öelda kõikide tomatite ema. Otsustasin, et see sort jääbki toredaks katseks.

 'Red Currant'

ja taustal paista ka 'Yellow Currant'.

Võrdlus keskmise suurusega tomatiga.