Arengud tarbeaias

On olnud nii päikest kui vihma, kuid peaasi - sooja, ja mis veel tähtsam, et soojad on olnud ka ööd. See kõik koos on mõjunud taimedele hästi ja viljapunne on palju.

Tomatimajas tänavu siiani muresid pole - ptüi, ptüi, ptüi. Kevadel mulla koorisin ja panin uue, klaasid niivõrd-kuivõrd pesin ning ust olen hoidnud kogu aeg lahti. Ühel taimel, nimelt "Bendidal", läksid lehed väga koledaks (haiguskindel my ass), aga seekord tegin südame kõvaks ja rookisin selle taime kohe välja ning siiani on ülejäänud taimed haigusest vabad.

Tomatitaimedele kotis meeldib,

aga vaat et just lehed vohavad liigagi.

Koti (Kekkilä) sisu tundub olevat tasakaalust väljas.

Kasvukottidest veel. Teises kahekordses kasvukotis (ehk kaks kotti ülestikku) kasvasid paprikataimed, aga just minevikus - kasvasid. Üle vahekäigu pottides paprikataimedel kõigil juba paprikapunnid küljes, aga kasvukottides viskasid taimed õied järjest maha, kuigi taas taimed ise vohasid. Kuna minu tunde järgi oli midagi valesti, siis otsustasin taimed sealt pottidesse kolida. Näis, mida nad edasi teevad, kuid esialgu vähemalt põdema ei jäänud.

Kui kotid lahti lammutasin, siis selgus ka see, et alumine kott oli läbimärg. Taimede juured olid küll end sinna sirutanud, kuid hõredalt.

Kekkilä kottides on imelikult pool mulda ja pool väetist ning minu silma järgi on seda väetist kaugelt liiga palju, mis võib olla üks probleem. Sellepärast ei saa ka taimi sellesse kotti hõredamalt suvaliselt paigutada, sest kui istutad otse keset väetist, sureb pisike taimetitt lihtsalt ära - nagu juhtus naabrinaisel, kes ei osanud niisugust kotisisu aimata.

Kotist potti kolinud paprikataimed.

Nagu näha, kasvasid jõudsalt,

kuid mitte ainsamatki vilja.

Paprikamajas on taimed ise küll tagasihoidlikuma kasvuga

kui kasvuhoones pottides, kuid peaaegu kõigil viljad küljes.

Sellel pildil on paprika 'Cynthia'.

'Arlequin'.

Ning veel mainiksin eraldi ära ka suvikõrvitsad, kellest esimesed taimed said ilmselt väga õigel hetkel mulda, sest nii vara pole ma oma suvikõrvitsat veel noppida saanud.

Kuna tänavu ei tahtnud mul endal suvikõrvitsad seemnest hästi tärgata, siis soetasin osa taimi aiakauplusest. Nad on väga saagikad, nii et mine tea, võib-olla ei hakka edaspidi seemnetega mässamagi, vaid lihtsalt ostan need mõned taimed.

Suvikõrvits 'Orelia' - tõesti saagikas.

Suvikõrvits 'Suha' - ei saa üldse kurta,

esimene vili juba nahka pistetud.

Kena kevad

ITOH pojeng 'First Arrival'.

Pojeng 'Ludovica'.

Varajased pojengid juba tõepoolest õitsevad, kuid nagu alati tuleb põhiosa jutust ikka viitega.

Kevad on olnud tõesti kena ja taimedele soodne. Potipõllumaal olen olnud jõudsam kui iluaias, aga küllap jõuan edaspidi ka rohkem sinna. Kuigi tänavu jääb osa aiast natuke rääbakamaks, sest käsil pikalt edasi lükatud kõnniteede ehitus.

Tee-ehitusel tekivad paratamatult kahjud,

mille taastamine võtab aega.

Mullu sügisel tekkis tunne, et võiks siia-sinna veel tulpe juurde tikkida, ja kevadel pakkusidki nad tõelist silmailu.

'Greenland' õhetas roosalt.

'Red Dress' osutus oma kullatäpiliste õitega

tõeliseks üllatajaks.

'Springtime' oma imesäravate kollaste õitega.

Alpi elulõng 'Constance'.

Tänu soojale kevadele edenevad tomati- ja paprikataimed hästi ning ka ülejäänud enda jaoks kohustuslikud köögiviljad on juba istutatud ja kosuvad.

Sedakorda Kekkila kasvatuskotid ja nagu plaan oli,

sai pandud kaks kotti ülestikku - pusimist oli, aga õnnestus.

Kottidesse läksid tomatid ja paprikad.

Näis, kuidas nad seal suve jooksul elavad.

Paprikad kasvavad nii oma majas kui ka kasvuhoones pottides.

Taas rammuks kanakaka ja koerakarv, mis näib neile meeldivat.

Esimene tõru suurune paprikapunn juba olemas.

Nüüd on juba veigelate aeg käes.

Pildil 'Purpurea Nana'.

Päikest palju, sooja vähe

Alustaksin siis sellest, et ilmataat on jaganud kevadel päikest lahkelt, seevastu soojaga on olnud kitsi. Loodus ja taimed edevevad visalt, aga siiski, küll väheke aeglasemalt, olen kevadisi toimetamisi teinud.

Köögiaknal varsseller ja porrulauk veeklaasis

ning basiilik potis.

Basiilik tõuseb seemnest aeglaselt ja teinekord pirtsakalt.

Kuid poes on ju taimede tõusmed müügil.

Üks karp tõusmeid...

... ja seitse potti basiilikut.

Nagu ikka, paprikad külvasin märtsi alguses ja

mai alguseks on taimed tänu rohkele päikesele juba suured,

kuid isegi kasvumajas on nende jaoks veel jahe.

Ka tomatitaimed kippusid juba päris varakult

toas aknalaudadel vohama.

Seega on nad juba mitu nädalat kasvumajas aklimatiseerumas.

Kui vaid tuleks natukenegi rohkem sooja,

sest nad igatsevad väga maha istutamist.

Kartul pistis pika ootamise peale aprilli lõpus potis ninad mullast välja

ja praeguseks on juba osa mullatud.

Redis tõusis väga visalt - lihtsalt oli külm -

ja praegu mai alguses hakkab alles vilju moodustama.

Salatit jälle nagu muru - see rõõmustab.

Talv oli külm ja tegi iluaias omajagu kahju, aga siiski tundub, et päris välja pole ükski taim läinud. Iseasi, kui hästi nad kasvu uuesti sisse võtavad. See jutt kehtib iseäranis rooside kohta - osa neist tuleb päris maani maha lõigata. Kuid eks aeg annab arutust.

Koerliblikas näitas end juba märtsis.

Peitepilt: varblane roosipõõsas.

Neile meeldib seal väga.

Õunapuul oksi lõigates jäi silma kuradipuu lehepung kui lihasööja.

Lilleilu juba jagub.

Need tulbid, mille sordi nime kahjuks ei tea,

on vastu pidanud juba pea pool sajandit.

Uue hooaja avapauk

Ega väga vara ette kasvatatavaid taimi ma ise enam külva, aga paprikaid siiski. Sortide eelistuste kohta olen juba varem rääkinud. Kuid seekord jäid kibepiprad panemata, sest ilusad on nad küll, aga toidu sisse läheb neid nii vähe, nii et mõtlesin ilma nendeta läbi ajada. Seemned külvasin 1. märtsil.

Sedakorda külvasin kõiki, nii suure,

väikese- kui ka pikliku viljaga sorte.

Väikestesse pottidesse, milles muld korralikult kastetud,

läks kaks seemet ja siis anumale kile peale

ning edasi täksisin kilele õhutuseks mõned augud sisse.

Kui taimed hakkavad juba oma ninasid välja pistma,

eemaldan kile.

Leevike all paremas nurgas.

Käivad need tegelased koos tihastega seemnete kallal maiustamas.

Rõõm neid taas näha, sest lapsepõlves olid nad talvel tavalised külalised,

kuid vahepeal olid nad kadunud.

Talvine ilu

Kui lund palju ja mõnus talv, siis tuleb aiaski seda ilu jäädvustada, sest lumi annab taimedele uue mõõtme.

Harilik sarapuu 'Contorta'.

Lumetuttidega puishortensia.

Näärelehine kibuvits.

Härmas kolkvitsia.

Terrassilamp kui väike aiapäkapikk.

Sügise värvid

Aastanumber on juba vahetunud ja maa kenasti lumevaiba all, kuid heidaks pildilise pilgu veel mullusele sügisele, mis venis küll pikaks ja pimedaks, aga pakkus põgusalt ka toredaid värve.

Roos alles õitses, kui sügis näitas juba värve.

Igavesti tänuväärne kaselehine enelas 'Tor':

kevadel pakub õiteilu, sügisel kauneid värve.

Thundbergi kukerpuu 'Aurea' sügiskuues.

Kibuvitsa dekoratiivsed marjad.

Leekiv pihlapuu.

Siilike toimetas natuke aega päikeselaigus ja

sättis siis end magusasti magama.

Kõrguvad hobukastanid.

Saagikoristusaeg

Eks see suvi väga tavatu oli, algus vihmane ja niiske, siis paar nädalat ilusat ilma ja sooja ning seejärel enam-vähem. Nagu põllumeestel ja aiapidajatel ikka: virr-virr ja pirr-pirr, aga kokkuvõttes ilma ei jäänud ja mõnes osas oli saak ikka päris hää kohe. 

Aga see õpetus tuleb küll tänavusest suvest kaasa võtta, et tasub panustada nii kaetud kui katmata kasvualadele, sest ilmad on ennustamatud ja heitlikud. Ning kui on vihmane, aga sooja vähemalt kümme kraadi, siis olgu kasvuhoone uks kogu aeg lahti, sest muidu on hallitushaigus käbe tulema.

Katsetuse kohta koerakarvaga tuleb esimese korra kohta tõdeda, et asjal on jumet. Igatahes paprika- ja tomatitaimed kasvasid väga jõudsalt. Ja kui praeguseks olen esimesed potid tühjaks teinud, siis karv oli täielikult kõdunenud, polnud teisest märkigi. Kindlasti kasutan seda ka järgmisel hooajal.

NB Ja mustpeanälkjas on tulnud mu aeda, et jääda. Järgmisel hooajal tuleb tema jaoks püünised panna.

Kõigest ei jõua pilte teha, kuid väike valik. Seda võib alustuseks tõdeda, et nagu tavaliselt, rohelisest kraamist puudust ei olnud, maitseroheline ja ürdid kasvasid hästi, lehtpeedid ja -kapsad samuti.

Suvikõrvitsad kasvasid vaatamata enamasti jahedale suvele hästi

ja saaki sai nii palju, et osa on praegu keldris oma tegemisjärge ootamas.

Veel praegugi oktoobri hakul mõned viljad punnitavad kasvada.

Tavaliste kõrvitsate jaoks jäi aga ilm jahedaks.

Kuid siiski saaki tuli, ehkki pudelkõrvitsalt oleks soovinud

suuremaid vilju kui pisikesi "sekslelusid".

Kuna paar lattoataime panin väljaspool plaani

siiski kasvuhoonesse, siis sai neilt päris toreda saagi.

Paraku õues jäi nende kasv kiduraks ja saak väga kesiseks.

Kuid põõsasuba kasvas ja andis saaki päris korralikult.

Paprikamajast sain vaid paar-kolm pisikest vilja,

kuid kasvukott...

... ja koerakarvaga potid andis minu jaoks uhke saagi.

Nii suuri paprikaid pole ma varem saanud.

Tore paprikasaak isegi niivõrd kehvakese suvega.

Veel praegugi septembri lõpus tuleb muudkui vilju juurde.

Ei uskunud, et saan tänavu sellisest saagist pilti teha,

aga ilm on imeline 😎

Kartulisaak oleks võinud olla parem, arvestades,

et nõusid sai rohkem pandud. Aga alt vedas just ainuke maas olev vagu,

mida oleksin võinud kõrgemalt mullata.

Ka puude juurikad on hakanud sinna tungima.

Pildil "Lea", mida endiselt kiidan.

Katsetasin enda jaoks uut sorti "Baltic Rose".

Lisaks saagikusele on koor kaunis punane

ja sisu võrratu kollane.

Augustis olid peedid veel üsna tillukesed,

kuid septembris tuli sooja ja peedid kosusid.

Nende üles võtmisega ei kiirusta.

Nii et kokkuvõttes ei tasu lasta end ilmast heidutada ja kui jagub saaki suhu pista, siis annab see järgmiseks hooajaks innustust 😊