Teisi suviseid õitsejaid ja putukasuvi

Mõistagi toetavad roose kümned teised liigid, kes pakuvad silmailu varakevadest hilissügiseni. Putukatest vast nii palju, et sellel heitlikul suvel oli alguses küll liblikaid, kuid mesilasi polnud, siis kadusid justkui kõik putukad, aga augustis oli aed taas lendlemist ja suminat täis, vaat et rohkem kui eelmistel aastatel.

Sooja ja vesise talve tõttu said kannatad paljud sibullilled, tulbid jäid haigeks ja osa liiliad kadus. Ka elululõngad jäid enamasti kasvult nigelaks ja õitsemiselt hiliseks. 

Kuna suve algupool oli jahedam, siis ei jalutanud ma just tihti kaameraga aias, kuid suve teises pooles juba rohkem.

Üks uuemaid tulijaid elulõng 'Triinu' tegi

oma esimese korraliku õitsemise juuli alguses

ning praegu augustis-septembris õitseb teist korda.

Kolkvitsia 'Pink Cloud', kellele soe talv meeldis,

sest raagus oksi oli kevadel vaid üksikuid.

Tavaliselt on õitsenud siin peenras ka rohkelt liiliaid,

kuid tänavu näiteks neid, keda kutsun portselanliiliateks,

ei ühtki.

Päevaliiliad olid tublid õitsejad ja pildistanud olen neid palju,

kuid tänavu vääris erilist esile tõstmist 'Pink Charm',

kes pole varem nii külluslikult oma õisi näidanud.

Kollaste õitega kare päikesesilm pakub aga kindlalt

igal aastal peaaegu kogu suve lopsakat värviilu.

Kare päikesesilm on ka üks putukate ligitõmbaja.

Kui muidu on floksid olnud üsna altid hallitama,

siis tänavuse vihmase suvega on nad üllatavalt terved.

Vast tahavad siis kuiva suvega palju rohkem kastmist.

Flokside ja hortensiate aeg.

Floksi 'Blue Paradise' õied on hämaras tõeliselt sinised.

Puishortensia 'Pink Annabelle'.

Selle hortensia olen tuvastanud nimega hall hortensia ehk

inglise keele ashy hydrangea ehk ka hydrangea cinerea.

Ta on oma omanäolise lõhna ja lapikute õisikutega

suur putukamagnet.

Admiral ja mesilane.

Maipõrnikas.

Admiral ja koerliblikas.

Siniseõielised taimed on samuti vägevad putukamagnetid.

Aniis-hiidiisop ja päevapaabusilm.

Mesilased on iisopi õite külge kui liimitud.

Roosisuvi

Jahe suvi pigem meeldis roosidele ja veel enam sellele eelnenud soe talv. Roosid, kes olid juba na kiduraks muutunud, kosusid ja näitasid üsna rohket õitsemist. Aga mõistagi teevad teistele silmad ette ikka roni- ja pinnakatteroosid. Paraku on roniroosid läinud nii metsikuks, et ega muud moodi saa, kui tuleb nad lähiajal lihtsalt peaaegu maha lõigata, et nad saaksid siis taas korralikult edeneda.

Ega rohkem juttu oskagi lisada, eks pildid kõnelevad enda eest.

Põõsasroos 'Rhapsody in Blue' oli üks, kes sirgus kõrgemaks ja

õitses külluslikumalt kui viimastel aastatel.

Roniroos 'Bobby James' on muutunud täiesti taltsutamatuks.

Allkorruse aknal on väljast juba roosikardin ees ja

praeguseks ulatuvad väädid juba teise korruse akna ette.

Roosikatus.

Astud trepist alla, vaatad üles

ja avaneb niisugune pilt.

"Õitsev" hiibapuu.

 

Roniroosid 'Paul's Scarlet' ja 'Pohjantähti'.

Juba aastaid pesitseb roosipõõsas musträsta perekond,

hea varjuline ja turvaline koht.

Roniroos 'Flammentanz',

kes vajab hädasti uuenduskuuri.

Roniroos 'Rosendorf Steinfurth'.

Pinnakatteroos 'Amber Sun', kel tagasihoidlik aroom.

Pinnakatteroos 'Summer Fairytale'.

Taas üks neist vähestest pinnakatteroosidest,

kes levitab magusat lõhna.

Pinnakatteroos 'The Fairy'.

Praeguseks on nii mõndagi teadmistest rooside kohta ununenud,

kuid aastaid tagasi oli neid nii palju, et see roos

tuli mulle Botaanikaaia roosipäevadelt viktoriini auhinnana.

Ülevaade potipõllundusest

Ilutaimede vahepeale natuke juttu ka aias kasvavast söödavast. Ja see jutt ei ole tore, sest juulikuu kaks esimest ennekuulmatult külma ja väga vihmast nädalat tegid oma kahju ning panid taimede kasvu seisma. Isegi päeval püsisid temperatuurid vaid kolmeteistkümne-viieteistkümne kraadi ringis ning niiskus soosis igasugu haiguseid. Pole selget põhjust, miks, kuid ilmaolud muutuvad pidevalt, ja praegune kogemus näitab, et taimi tuleb istutada nii kasvuhoonesse kui ka õue, et mingitki saaki saada, sest ei saa kuidagi ette teada, millised olud hooajal tulevad.

Aga nüüd siis ülevaade koos mõningase pildimaterjaliga.

Osa kurke istutasin nagu tavaliselt kasvuhoonesse, osa aga kasvukotti. Alguses võtsid kotis kasvavad kurgid suure hoo sisse ja hakkasid väga varakult saaki andma. Kuid mõne aja pärast jõudsid kasvuhoone mullas kasvavad kurgitaimed neile järele. Ning praegu on seis selline, et kotis olevate taimede lehed lähevad juba kollaseks ja saaki tuleb ka kesisemalt. Tundub, nagu oleksid kotid nende juurtele ikkagi natuke väikesed. Tuleb järgmiseks aastaks uut lahendust nuputada.

Juulikuu esimesel nädalal kasvasid kurgid kotis jõudsalt ja...

... nädal edasi andsid juba kenasti saaki.

Tavaliselt mullas kasvavad kurgitaimed olid poole väiksemad,

kuid praeguseks on nad järele jõudnud ja hoopis nemad kasvavad jõudsamalt.

Tomatitega on lugu selline, et tahaksin ennast kohe tutistada. Pean meelde jätma, et minu kasvuhoone on siiski üsna umbne, ning külm ja niiske periood tegi seekord päris kõvasti kahju. Taimede kasv jäi paariks nädalaks seisma ja haigused tulid külge. Mis siis, et temperatuurid olid madalad, aga need olid siiski üle kümne kraadi ja kasvuhoone uks oleks pidanud kogu aeg lahti olema. Sel juhul oleks olnud õhku ja ka tingimused oleksid olnud ühtlasemad. Õues pottides kasvavad taimed ei teinud külmast väljagi, vihmade eest neid natuke kaitsesin. Praegu on taimed terved ja tugevad ning vilju täis. Lõunapoolse majaseina äärest korjan juba saaki.

Nukker pilt. Alguses kenasti kasvama hakanud just tavalise lihatomati taimed

haigestusid tugevalt. Praeguseks olen juba mitu taime likvideerinud.

Ülejäänutel lasen viljadel värvuda ja siis on nendegi saatus sama.

Kirsstomatite taimed on vastupidavamad,

kuid vaatepilt on üsna hõre.

Seevastu õues (koerakarva)pottides elavad taimed

kasvavad mühinal.

Ja nüüdseks on nad täis vilju,

mis loodetavasti jõuvavad ka valmida.

Samas mõne koha pealt väga nuriseda ei saa. Aeduba on juba tublisti saaki andnud ja keldrisse on suvikõrvitsaid hoiule kogunenud. Peab ütlema, et tänavu on mul suvikõrvitsatel ja kõrvitsatel tavatult palju emasõisi, aga viimastel ei tahtnud need kuidagi viljuda. Praeguseks on siiski juba mitu nunnut sirgumas. Lattuba õues kiratseb, kuid kasvuhoones on kaunu täis.

Rohked emasõied tagavad päris kena suvikõrvitsasaagi.

Paar päeva tagasi taevast sadanud rahe täksis kõrvitsa täpiliseks...

... ja lõhkus suured kõrvitsalehed.

Tavaliselt juulikuu keskpaigaks vohav lattuba

oli tänavu selline nirakas.

Paprikaga on lood nii ja naa. Algus oli nii paprikamajas kui ka kasvuhoones kotis ja potis kasvavatel taimedel paljutõotav. Kuid paprikamajas läks nendega nagu tomatitaimedega - nad jäid kiduma, viskasid lehed maha ja said haiguse külge. Seevastu kasvuhoones rõõmustavad taimed oma suure kasvu ja rohkete viljadega hinge.

Kuu aega tagasi oli pilt

paprikamajas ehk madalas kasvuhoones paljutõotav.

Praegu on aga pilt selline, kus haiguse tõttu on

nii mõnegi taime asemel tühi koht ja üldist edenemist pole.

Kasvukotis paprikale meeldib.

Viljad tulid varakult külge,

aga taimede kasv on mõõdukas.

Samas (koerakarva)pottides taimed olid

juba kuu aega tagasi päris võimsad.

Praeguseks ei jää nad vaat et tomatitaimedele alla.

Viljad on suured ja loodan, et muudavad ka lõpuks värvi.

Kartulite poole pealt tundub, et saak tuleb hea. Esimene kartul on potist üles võetud ja tulemus rõõmustas hinge.

Polegi vist ühest potist nii vara nõnda palju saanud - 1,6 kg.

Sort 'Baltic Rose'.