esmaspäev, 1. september 2025

Roosisuvi


Jahe suvi pigem meeldis roosidele ja veel enam sellele eelnenud soe talv. Roosid, kes olid juba na kiduraks muutunud, kosusid ja näitasid üsna rohket õitsemist. Aga mõistagi teevad teistele silmad ette ikka roni- ja pinnakatteroosid. Paraku on roniroosid läinud nii metsikuks, et ega muud moodi saa, kui tuleb nad lähiajal lihtsalt peaaegu maha lõigata, et nad saaksid siis taas korralikult edeneda.
Ega rohkem juttu oskagi lisada, eks pildid kõnelevad enda eest.



Põõsasroos 'Rhapsody in Blue' oli üks, kes sirgus kõrgemaks ja
õitses külluslikumalt kui viimastel aastatel.

Roniroos 'Bobby James' on muutunud täiesti taltsutamatuks.
Allkorruse aknal on väljast juba roosikardin ees ja
praeguseks ulatuvad väädid juba teise korruse akna ette.

Roosikatus.

Astud trepist alla, vaatad üles
ja avaneb niisugune pilt.

"Õitsev" hiibapuu.

 
Roniroosid 'Paul's Scarlet' ja 'Pohjantähti'.


Juba aastaid pesitseb roosipõõsas musträsta perekond,
hea varjuline ja turvaline koht.

Roniroos 'Flammentanz',
kes vajab hädasti uuenduskuuri.

Roniroos 'Rosendorf Steinfurth'.

Pinnakatteroos 'Amber Sun', kel tagasihoidlik aroom.

Pinnakatteroos 'Summer Fairytale'.

Taas üks neist vähestest pinnakatteroosidest,
kes levitab magusat lõhna.

Pinnakatteroos 'The Fairy'.

Praeguseks on nii mõndagi teadmistest rooside kohta ununenud,
kuid aastaid tagasi oli neid nii palju, et see roos
tuli mulle Botaanikaaia roosipäevadelt viktoriini auhinnana.




pühapäev, 10. august 2025

Ülevaade potipõllundusest


Ilutaimede vahepeale natuke juttu ka aias kasvavast söödavast. Ja see jutt ei ole tore, sest juulikuu kaks esimest ennekuulmatult külma ja väga vihmast nädalat tegid oma kahju ning panid taimede kasvu seisma. Isegi päeval püsisid temperatuurid vaid kolmeteistkümne-viieteistkümne kraadi ringis ning niiskus soosis igasugu haiguseid. Pole selget põhjust, miks, kuid ilmaolud muutuvad pidevalt, ja praegune kogemus näitab, et taimi tuleb istutada nii kasvuhoonesse kui ka õue, et mingitki saaki saada, sest ei saa kuidagi ette teada, millised olud hooajal tulevad.
Aga nüüd siis ülevaade koos mõningase pildimaterjaliga.


Osa kurke istutasin nagu tavaliselt kasvuhoonesse, osa aga kasvukotti. Alguses võtsid kotis kasvavad kurgid suure hoo sisse ja hakkasid väga varakult saaki andma. Kuid mõne aja pärast jõudsid kasvuhoone mullas kasvavad kurgitaimed neile järele. Ning praegu on seis selline, et kotis olevate taimede lehed lähevad juba kollaseks ja saaki tuleb ka kesisemalt. Tundub, nagu oleksid kotid nende juurtele ikkagi natuke väikesed. Tuleb järgmiseks aastaks uut lahendust nuputada.

Juulikuu esimesel nädalal kasvasid kurgid kotis jõudsalt ja...

... nädal edasi andsid juba kenasti saaki.

Tavaliselt mullas kasvavad kurgitaimed olid poole väiksemad,
kuid praeguseks on nad järele jõudnud ja hoopis nemad kasvavad jõudsamalt.

Tomatitega on lugu selline, et tahaksin ennast kohe tutistada. Pean meelde jätma, et minu kasvuhoone on siiski üsna umbne, ning külm ja niiske periood tegi seekord päris kõvasti kahju. Taimede kasv jäi paariks nädalaks seisma ja haigused tulid külge. Mis siis, et temperatuurid olid madalad, aga need olid siiski üle kümne kraadi ja kasvuhoone uks oleks pidanud kogu aeg lahti olema. Sel juhul oleks olnud õhku ja ka tingimused oleksid olnud ühtlasemad. Õues pottides kasvavad taimed ei teinud külmast väljagi, vihmade eest neid natuke kaitsesin. Praegu on taimed terved ja tugevad ning vilju täis. Lõunapoolse majaseina äärest korjan juba saaki.

Nukker pilt. Alguses kenasti kasvama hakanud just tavalise lihatomati taimed
haigestusid tugevalt. Praeguseks olen juba mitu taime likvideerinud.
Ülejäänutel lasen viljadel värvuda ja siis on nendegi saatus sama.

Kirsstomatite taimed on vastupidavamad,
kuid vaatepilt on üsna hõre.

Seevastu õues (koerakarva)pottides elavad taimed
kasvavad mühinal.

Ja nüüdseks on nad täis vilju,
mis loodetavasti jõuvavad ka valmida.

Samas mõne koha pealt väga nuriseda ei saa. Aeduba on juba tublisti saaki andnud ja keldrisse on suvikõrvitsaid hoiule kogunenud. Peab ütlema, et tänavu on mul suvikõrvitsatel ja kõrvitsatel tavatult palju emasõisi, aga viimastel ei tahtnud need kuidagi viljuda. Praeguseks on siiski juba mitu nunnut sirgumas. Lattuba õues kiratseb, kuid kasvuhoones on kaunu täis.

Rohked emasõied tagavad päris kena suvikõrvitsasaagi.

Paar päeva tagasi taevast sadanud rahe täksis kõrvitsa täpiliseks...

... ja lõhkus suured kõrvitsalehed.

Tavaliselt juulikuu keskpaigaks vohav lattuba
oli tänavu selline nirakas.

Paprikaga on lood nii ja naa. Algus oli nii paprikamajas kui ka kasvuhoones kotis ja potis kasvavatel taimedel paljutõotav. Kuid paprikamajas läks nendega nagu tomatitaimedega - nad jäid kiduma, viskasid lehed maha ja said haiguse külge. Seevastu kasvuhoones rõõmustavad taimed oma suure kasvu ja rohkete viljadega hinge.

Kuu aega tagasi oli pilt
paprikamajas ehk madalas kasvuhoones paljutõotav.

Praegu on aga pilt selline, kus haiguse tõttu on
nii mõnegi taime asemel tühi koht ja üldist edenemist pole.

Kasvukotis paprikale meeldib.

Viljad tulid varakult külge,
aga taimede kasv on mõõdukas.

Samas (koerakarva)pottides taimed olid
juba kuu aega tagasi päris võimsad.

Praeguseks ei jää nad vaat et tomatitaimedele alla.

Viljad on suured ja loodan, et muudavad ka lõpuks värvi.

Kartulite poole pealt tundub, et saak tuleb hea. Esimene kartul on potist üles võetud ja tulemus rõõmustas hinge.

Polegi vist ühest potist nii vara nõnda palju saanud - 1,6 kg.
Sort 'Baltic Rose'.

neljapäev, 31. juuli 2025

Pojengiaeg


Kõleda juunikuu ning juulikuu puhta külmade algusnädalate vahele jäi natuke normaalsemat suveaega, et pojengid saaksid oma ilu näidata. Tundub, et mulluse soojema talve elas enamik neist üle. Ainult ahtalehine pojeng kiratseb ja eks näis, mis tulevik talle toob.
Osa pojenge, iseäranis punaste õitega, olid väga varajase ja lühiajalise õitsemisega, kuid suurem osa uhkeldas pikemat aega.
Kes siis tänavu pildile jäid?


ITOH pojeng 'Yellow Crown'
õitses tänavu iseäranis rikkalikult.

Esiplaanil 'Edulis Superba',
kes oli samuti oma õitseajaga teistest ees.

Tumeroosade õitega 'Break o' Day
viskas kasvu ja tegi rohkelt õisi.

Pojeng 'Break o' Day'.

Pojengid 'Bessie' ja 'Minuet'
ei hoolinud tugevatest vihmahoogudest.

'Bessie' õis kui kohev roosa hiigeltutt.

Pojeng 'Westerner'.

Pojeng 'Thura Hires'.
Taas esmakordselt nii rikkalik õitsemine.

Õis vastab igati kirjeldusele,
kuid millegipärast ei lõhna.

Pojeng 'Raspberry Sundae', keda on mul kaks põõsast.
Pildil oleva õis vastab natukenegi kirjeldusele,
kuid teisel üldsegi mitte.

Pojeng 'Angel Cheeks', kes tegi õisi rohkelt,
kuid tänavu jäi nende värv natuke lahjaks.


Tugevad vihmahood tegid siiski natuke kahju ja murdsid pojenge,
aga nii jagus nende ilu ka tuppa.
Lillakaspunane 'Paul M Wild' on muidu väga tugeva varrega,
kuid seekord lõpetasid mõned õied vaasis.

teisipäev, 1. juuli 2025

Kõle juunikuu


Juunikuu ilm oli küll kõle ja vihmane, aga suurem osa taimi siiski nautis seda. Aed on lopsakas ja kui külm vihm lamandaski natuke põõsaid, siis pärast tuulutas tuul nad uuesti püsti. Aga ega need viieteistkümne kraadi kanti jäänud temperatuurid suve meenutanud. Jaanilaupäeval sai kenasti tule teha ja natuke grillida, kuid vihm taeva ei jäänud.
Väikesel nii-öelda põllumaal hoidsin taimed soojas ja kaetud, aga esialgu tundub, et saak nihkub hilisemaks, sest jahedus hoidis arengut tagasi.
Mõningaid pilte varasematest õitsejatest juunikuus ka.


Südajas ehk südajalehine aktiniidia.
Alles valgete lehtede varjus on imemagusalt lõhnavad õied,
mis meelitavad ligi mesilasi,
kes panevad põõsa sumisema nagu mesipuu.

Põõsasmaran 'Primrose Beauty' tegi tänavu esimesed õied
kohe päris vara ja nüüd on täisõies.

Oma värvide ja lõhnaga lummavad lupiinid.

Kurdlehised roosid, keda ei väsi imetlemast,
toredasti teineteise kaisus.

Väikese heleroosa õiega roos on kui õhetav pilv.

Sügise poole asenduvad õied veinipunaste viljadega.

Siberi iiris, kes näitab sel hooajal esimest korda
oma tõelistelt kaunist sügavsinist õievärvi.

Pojengide seas üks varasemaid õitsejaid 'Ljudovica'.

Pojengide seas üks vanemaid sorte 'Edulis Superba',
kes on praeguseks avanud peaaegu kõik õied.
Taamal näha juba õisi lahti ajav kolkvitsia.

ITOH-pojeng 'First Arrvival' avab oma õisi üksteise järel,
pakkudes pikalt silmailu.






esmaspäev, 2. juuni 2025

Kes lõikab noorte kurgi- ja oataimede varred läbi?


Või kapsaste või muude noortaimede varred - nii kui noa või kääridega? Ega ma eestikeelset materjali selle kohta leidnud, kuid inglise keeles kutsutakse seda pahalast cutworm'iks ehk lõikeussiks. Tegu on tegelikult mingiste ööliblikate röövikutega, kes elavad päeval mullas ja öösel tulevad pinnale pahandust tegema. Cutworm'i guugeldades leiab soovitusi, kuidas taimi kaitsta (näiteks), ja ega need erinegi suurt nendest meetoditest, mille oma peaga välja mõtlesin.
Üks hea vahend on puutuhk, mis tuleks taimede ümber mullale puistata. Kurkide puhul see mul aitab, aga põõsasubade puhul ei paistnud toimivat. Seega nende puhul vähemalt mullu toimisid väga hästi paberist rõngakesed varte ümber.

Väga mugav on kasutada liimiga märkmepabereid.
Lõikasin nendest umbes 2 cm laiused ribad, nii et ühte otsa jäi liim,
ja seejärel oli need hea oataime varre ümber rõngana kokku vajutada.
Paberi alumise serva püüdsin suruda tihedalt vastu mulda.