Saagikoristusaeg

Eks see suvi väga tavatu oli, algus vihmane ja niiske, siis paar nädalat ilusat ilma ja sooja ning seejärel enam-vähem. Nagu põllumeestel ja aiapidajatel ikka: virr-virr ja pirr-pirr, aga kokkuvõttes ilma ei jäänud ja mõnes osas oli saak ikka päris hää kohe. 

Aga see õpetus tuleb küll tänavusest suvest kaasa võtta, et tasub panustada nii kaetud kui katmata kasvualadele, sest ilmad on ennustamatud ja heitlikud. Ning kui on vihmane, aga sooja vähemalt kümme kraadi, siis olgu kasvuhoone uks kogu aeg lahti, sest muidu on hallitushaigus käbe tulema.

Katsetuse kohta koerakarvaga tuleb esimese korra kohta tõdeda, et asjal on jumet. Igatahes paprika- ja tomatitaimed kasvasid väga jõudsalt. Ja kui praeguseks olen esimesed potid tühjaks teinud, siis karv oli täielikult kõdunenud, polnud teisest märkigi. Kindlasti kasutan seda ka järgmisel hooajal.

NB Ja mustpeanälkjas on tulnud mu aeda, et jääda. Järgmisel hooajal tuleb tema jaoks püünised panna.

Kõigest ei jõua pilte teha, kuid väike valik. Seda võib alustuseks tõdeda, et nagu tavaliselt, rohelisest kraamist puudust ei olnud, maitseroheline ja ürdid kasvasid hästi, lehtpeedid ja -kapsad samuti.

Suvikõrvitsad kasvasid vaatamata enamasti jahedale suvele hästi

ja saaki sai nii palju, et osa on praegu keldris oma tegemisjärge ootamas.

Veel praegugi oktoobri hakul mõned viljad punnitavad kasvada.

Tavaliste kõrvitsate jaoks jäi aga ilm jahedaks.

Kuid siiski saaki tuli, ehkki pudelkõrvitsalt oleks soovinud

suuremaid vilju kui pisikesi "sekslelusid".

Kuna paar lattoataime panin väljaspool plaani

siiski kasvuhoonesse, siis sai neilt päris toreda saagi.

Paraku õues jäi nende kasv kiduraks ja saak väga kesiseks.

Kuid põõsasuba kasvas ja andis saaki päris korralikult.

Paprikamajast sain vaid paar-kolm pisikest vilja,

kuid kasvukott...

... ja koerakarvaga potid andis minu jaoks uhke saagi.

Nii suuri paprikaid pole ma varem saanud.

Tore paprikasaak isegi niivõrd kehvakese suvega.

Veel praegugi septembri lõpus tuleb muudkui vilju juurde.

Ei uskunud, et saan tänavu sellisest saagist pilti teha,

aga ilm on imeline 😎

Kartulisaak oleks võinud olla parem, arvestades,

et nõusid sai rohkem pandud. Aga alt vedas just ainuke maas olev vagu,

mida oleksin võinud kõrgemalt mullata.

Ka puude juurikad on hakanud sinna tungima.

Pildil "Lea", mida endiselt kiidan.

Katsetasin enda jaoks uut sorti "Baltic Rose".

Lisaks saagikusele on koor kaunis punane

ja sisu võrratu kollane.

Augustis olid peedid veel üsna tillukesed,

kuid septembris tuli sooja ja peedid kosusid.

Nende üles võtmisega ei kiirusta.

Nii et kokkuvõttes ei tasu lasta end ilmast heidutada ja kui jagub saaki suhu pista, siis annab see järgmiseks hooajaks innustust 😊

Teisi suviseid õitsejaid ja putukasuvi

Mõistagi toetavad roose kümned teised liigid, kes pakuvad silmailu varakevadest hilissügiseni. Putukatest vast nii palju, et sellel heitlikul suvel oli alguses küll liblikaid, kuid mesilasi polnud, siis kadusid justkui kõik putukad, aga augustis oli aed taas lendlemist ja suminat täis, vaat et rohkem kui eelmistel aastatel.

Sooja ja vesise talve tõttu said kannatad paljud sibullilled, tulbid jäid haigeks ja osa liiliad kadus. Ka elululõngad jäid enamasti kasvult nigelaks ja õitsemiselt hiliseks. 

Kuna suve algupool oli jahedam, siis ei jalutanud ma just tihti kaameraga aias, kuid suve teises pooles juba rohkem.

Üks uuemaid tulijaid elulõng 'Triinu' tegi

oma esimese korraliku õitsemise juuli alguses

ning praegu augustis-septembris õitseb teist korda.

Kolkvitsia 'Pink Cloud', kellele soe talv meeldis,

sest raagus oksi oli kevadel vaid üksikuid.

Tavaliselt on õitsenud siin peenras ka rohkelt liiliaid,

kuid tänavu näiteks neid, keda kutsun portselanliiliateks,

ei ühtki.

Päevaliiliad olid tublid õitsejad ja pildistanud olen neid palju,

kuid tänavu vääris erilist esile tõstmist 'Pink Charm',

kes pole varem nii külluslikult oma õisi näidanud.

Kollaste õitega kare päikesesilm pakub aga kindlalt

igal aastal peaaegu kogu suve lopsakat värviilu.

Kare päikesesilm on ka üks putukate ligitõmbaja.

Kui muidu on floksid olnud üsna altid hallitama,

siis tänavuse vihmase suvega on nad üllatavalt terved.

Vast tahavad siis kuiva suvega palju rohkem kastmist.

Flokside ja hortensiate aeg.

Floksi 'Blue Paradise' õied on hämaras tõeliselt sinised.

Puishortensia 'Pink Annabelle'.

Selle hortensia olen tuvastanud nimega hall hortensia ehk

inglise keele ashy hydrangea ehk ka hydrangea cinerea.

Ta on oma omanäolise lõhna ja lapikute õisikutega

suur putukamagnet.

Admiral ja mesilane.

Maipõrnikas.

Admiral ja koerliblikas.

Siniseõielised taimed on samuti vägevad putukamagnetid.

Aniis-hiidiisop ja päevapaabusilm.

Mesilased on iisopi õite külge kui liimitud.

Roosisuvi

Jahe suvi pigem meeldis roosidele ja veel enam sellele eelnenud soe talv. Roosid, kes olid juba na kiduraks muutunud, kosusid ja näitasid üsna rohket õitsemist. Aga mõistagi teevad teistele silmad ette ikka roni- ja pinnakatteroosid. Paraku on roniroosid läinud nii metsikuks, et ega muud moodi saa, kui tuleb nad lähiajal lihtsalt peaaegu maha lõigata, et nad saaksid siis taas korralikult edeneda.

Ega rohkem juttu oskagi lisada, eks pildid kõnelevad enda eest.

Põõsasroos 'Rhapsody in Blue' oli üks, kes sirgus kõrgemaks ja

õitses külluslikumalt kui viimastel aastatel.

Roniroos 'Bobby James' on muutunud täiesti taltsutamatuks.

Allkorruse aknal on väljast juba roosikardin ees ja

praeguseks ulatuvad väädid juba teise korruse akna ette.

Roosikatus.

Astud trepist alla, vaatad üles

ja avaneb niisugune pilt.

"Õitsev" hiibapuu.

 

Roniroosid 'Paul's Scarlet' ja 'Pohjantähti'.

Juba aastaid pesitseb roosipõõsas musträsta perekond,

hea varjuline ja turvaline koht.

Roniroos 'Flammentanz',

kes vajab hädasti uuenduskuuri.

Roniroos 'Rosendorf Steinfurth'.

Pinnakatteroos 'Amber Sun', kel tagasihoidlik aroom.

Pinnakatteroos 'Summer Fairytale'.

Taas üks neist vähestest pinnakatteroosidest,

kes levitab magusat lõhna.

Pinnakatteroos 'The Fairy'.

Praeguseks on nii mõndagi teadmistest rooside kohta ununenud,

kuid aastaid tagasi oli neid nii palju, et see roos

tuli mulle Botaanikaaia roosipäevadelt viktoriini auhinnana.