Suvi koduses köögiviljakasvatuses
Kõike sai, üht rohkem, teist vähem, aga ilma millestki ei jäänud. Kuidagi niiskevõitu oli ja mädanikku palju.
Kõrvitsataimed hakkasid millegipärast kiduma ja lõpuks sain saagiks vaid ühe kilose nunnu, kuid asi seegi. Ju siis meie kandis mängis ilm kuidagi vingerpussi, sest ka naabril oli olukord kehva. Alles suve lõpupoole hakkasid õied viljuma, aga siis olid ööd juba nii palju jahedad, et kõrvitsad ei saanud hoogu sisse.
See-eest suvikõrvitsaid sain päris kenasti. Osa on söödud, osa on purgis ja osa ootab alles keldris oma järge.
Tomatitaimed edenesid keskmiselt hästi, aga hallitus kippus mõningaid sorte kimbutama, nii et tuleb teha omad järeldused. Pean tõdema, et järjest praagin eestimaiseid sorte välja, sest vaatamata aretajate kiitusele on minul nad ühed kehvemad ega taha taluda suuri temperatuuri kõikumisi. Viimane aastakümneid kasvatatud "Mato" läheb paraku välja arvamisele.
Potitomat "Gartenperle".
Unustasin, et vaatamata uhkele fotole pakil
ei tulnud mullu seemnest kena rippuvat taime,
vaid selline, nagu nüüd üles pildistasin. Justkui väike puu.
Saaki andis, aga edaspidi olen ettevaatlikum sellega,
kust seemned soetan.
Ploomtomat "Dartagnan" saab endiselt väga kõrge hinde.
Üle pika aja kasvas taas kasvuhoones "Floridity".
Täpselt samasugune imemagus, nagu mäletasin.
Õues kasvas teiste hulgas ploomtomat "Roma",
aga tänavune suvi talle ei meeldinud.
Aga kurta ei saa, kui sain sellist kunsti teha.
"Indigo Rose'i" viljad olid kohe erakordselt tumedad.
Porgand potis kasvas, kuid taas natuke mädanikku ja
vaatama sordile "Flyaway" tulid kärbsed vilju näksima.
Kartuli puhul panin maha vaid ühe sordi "Lea",
mis on eriti varajane ja saagikas.
Oli tõesti väga varajane ning
saaki sain nõudest ja 2,5 m vaost kokku üle 10 kg.
Tänavu tasub paprikaid esile tõsta:
viljusid hästi ja värvusid ülihästi.
Teine tegelane, kes väärib tunnustust, on lattuba.
Muidugi ka põõsasuba ehk Türgi uba.
Saaki jagus nii endale kui ka üleaedsetele.
Selline korje tegi päeva alguses meele rõõmsaks.
Suvikõrvits ja paprika,
justkui ühe põõsa küljest 😏
Mõistagi sai veel kuhjaga lehtsalatit, rohelist sibulat ja maitserohelist. Basiilikust tegin järjest pestot. Peedid vaja veel üles võtta: piklikud kasvasid kenasti, kuid ümmargused jäid üsna miniatuurseks. Samuti ootab korjamist Uus-Meremaa spinat ehk ruutlehik. Küllap sai veel midagi. Aga kokkuvõtteks võib öelda, et tasub küll ise kasvatada.
Istumiskoht on "Valge Klaari" all. Tore on kohvi juua ja
jalga puhata, kui pea kohal selline vaade.
Ning nüüd on juba sügis käes ja pihlakad valmis.
Tänavu punetab metsaalune üle mitme aasta pihlakatest,
mis hoidsid õuntest koid eemal.
Kui pihlakad õitsevad rikkalikult, on õuna- ehk pihlakakoil
süüa küllaga ja ta ei tiku õunapuude kallale.
